Reis kaugesse minevikku: mis värvi olid dinosaurusemunad?

Foto: Andreas Berheide / PantherMedia / Scanpix

Linnumunad tulevad teadagi paljudes värvivarjundites — muu hulgas on need valged ja kreemjad, pruunid, sinised ja kollasetäpilised. Nüüd aga on teadlased välja selgitanud ka ühe dinosauruse munade värvi.

Oviraptorid elasid hilisel kriidiajastul, umbes 75 miljonit aastat tagasi. Nad sarnanesid maa peal kõndivatest dinosaurustest nokataolise koonu ja tõenäoliselt ka sulgedega kaetud keha tõttu kõige enam lindudega. 

2006. aastal tehtud elavate lindude analüüs järeldas, et värvilised munad arenesid välja pärast dinosauruste väljasuremist ning kõik lindude eellased munesid valgeid mune. See teooria on nüüdseks aga ümber pööratud, sest lennuvõimetute lindude valgetest munakoortest on leitud vähesel määral värvipigmente.

Nüüd võttis grupp teadlasi eesotsas Yale'i ülikoolis doktorikraadi omandava Jasmina Wiemanniga ette kivistunud oviraptorimunade uuringu, milleks kasutati meetodit nimega vedelikkromatograafia-massispektromeetria, mis võimaldab teadlastel aineid massi ja laengu suhete järgi tuvastada ning üksteisest eristada. Kui kivistunud mune palja silmaga vaadata, on need hallikaspruuni värvi, ent analüüsi käigus selgus et munad sisaldasid emumunale sarnaseid pigmente ning sedakaudu jõuti järeldusele, et munad olid enne kivistumist sinakasrohelised. 

Tegu on esimese korraga, mil teadlastel on õnnestunud kindlaks teha dinosaurusemunade täpne värv ning arvatakse, et munad sulasid neid ümbritsenud lehestikuga kokku ja jäid nii röövloomade eest kaitstuks. Lisaks sellele on praegu elavate lindude hulgas täheldatud, et sinirohelisi mune munevate lindude pesades on munade valvuriteks üldjuhul isaslinnud ning see toetab teooriat, et ka dinosauruste hulgas valvasid pesi isasloomad.