Päevakäpp: lumepall Tupsu on jäänud koduta

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: MTÜ Kasside Turvakodu / Facebook

Juba aastaid on valge kohev Tupsu elanud armastavas peres, ent saatuse keerdkäikude tõttu peab ta nüüd endale uue omaniku leidma.

Tupsu on täielik perekass – ta on harjunud armastuse ja hellitustega, hea toiduga ning voodis pehmel padjal magamisega. Tupsu omanikud on teda alati võtnud kui täieõiguslikku pereliiget, ent ühel päeval sündis perre laps. Esiti oli kõik kõige paremas korras, kuid ühel hetkel lõi lapsel välja allergia ning kuigi Tupsu pere püüdis pikka aega asja kontrolli alla saada, ei ole see õnnestunud ja olukord läheb aina hullemaks. Juhtunud on iga loomaomaniku õudusunenägu ja kaks pereliiget ei saa enam koos elada.

Mida võib tunda omaniku süda kui pärast pikki aastaid tuleb vastu võtta nii läbilõikavalt raske otsus? Kuidas loobuda pereliikmest? Mida tunneb Tupsu, kes ootamatult päriskodu peab vahetama? Meie ei suuda seda ette kujutada, sest vaid mõte oma lemmikust loobumisest paneb pea ringi käima ning kurgus hakkab pitsitama. Tupsule tuleb leida päriskodu ja ning teha hüvastijätt tema praeguse perega võimalikult kergeks. 

Iseloomult on Tupsu iseseisev ja rahulik ning talle meeldib väga paitamine. Teiste loomade suhtes on Tupsu pelglik ning oleks hea kui uues kodus ei oleks väga pisikesi lapsi, vaid pigem rahulikum keskkond. Tupsu on alati käinud regulaarselt loomaarstil tervisekontrollis, ta on steriliseeritud ja vaktsineeritud ning saab enne uude koju minekut ka kiibitud.

Tupsu ootab kodupakkumisi aadressile info@kassideturvakodu.ee

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles