Eesti teadlaste kogemused aitavad kaitsta Valgevene suur-konnakotkaid

Esimesena rändeteele asunud suur-konnakotkas Tihon on veel vabatahtliku abilise Aleksander Sobolevi süles Foto: Foto: Urmas Sellis

Sel suvel alustas Eesti Maaülikool projekti «Globaalselt ohustatud suur-konnakotka teadmispõhine kaitse Valgevenes». Projekti eesmärgiks on rakendada Eestis kotkaste uurimisel omandatud teadmisi ja kogemusi Valgevene suur-konnakotka asurkonna seisundi selgitamisel ja kaitses.

«Suur-konnakotkas on globaalselt ohustatud lind, kes on suuresti oma kunagisel levialal Euroopas kadunud või üliharuldaseks jäänud. Eestis elab see kotkas vaid kümmekonnas paigas ja nendestki enam kui pooles kohtades esineb segapaaridena väike-konnakotkaga,» selgitas Eesti Maaülikooli vanemteadur Ülo Väli. Ta lisas, et väljaspool Venemaad leidub suur-konnakotkaid arvukamalt veel vaid Valgevenes, kus hinnanguliselt pesitseb 120–160 paari. Sealse asurkonna kaitse on Euroopas võtmetähtsusega ja seetõttu tuleb sinna suunata senisest enam uurimis- ja looduskaitsetegevusi.

Tänavu märgistati Valgevenes GPS-saatjatega kuus suur-konnakotkast, et uurida nende elupaigavalikut pesitsus- ja talvitusalal ning selgitada välja olulisemad rändeteed. Samuti koguti lindudelt geneetilisteks analüüsideks 50 DNA-proovi, et määrata väike-konnakotkaga hübridiseeruvate paaride osatähtsus Valgevenes.

mittetulundusühingud Kotkaklubi Eestist ning Akhova Ptushak Batskaushchyny (BirdLife Belarus) Valgevenest ning seda rahastab arengukoostöö programmi käigus Eesti Välisministeerium.

Eestist asub tänavu sügisrändele kaks GPS-saatjatega suur-konnakotkast, viis väike-konnakotkast ja üks kahe liigi hübriid. Nii meie endi lindude kui ka Valgevene kotkaste rännet saab jälgida internetis aadressil http://birdmap.5DVision.ee.