Millised loomariigi esindajad on maailmas kõige targemad?

Foto: MICHAEL URBAN/AFP/Scanpix

Selleks, et teada saada, millised loomad on kõige targemad, on teadlased teinud palju katseid. Häid tulemusi on näidanud šimpansid, rongad, aga ka näiteks sead.

Aga uuring näitab, et varesed on sama targad kui šimpansid. Kuidas on võimalik, et väikesed linnud väikese ajuga suudab ahvidega võistleda? Selgus, et asi pole aju suuruses, vaid struttkuris ja närviühenduste tiheduses.

2014. aastal võrdlesid Duke'i ülikooli teadlased loomade intelligentsust, lastes neil läbipaistvast avatud otstega torust toitu kätte saada, kirjutab Big Think.

Intelligentsuse poolest tagasihoidlikumad loomad lähenesid toidule otse, aga targemad tegid seda toru avatud otste kaudu. Selles katses näitasidki kõige paremaid tulemusi ahvid, sest linde tookord ei kaasatud.

Hiljem tehti sama test ka lindude peal ning siis näitasid kõige paremaid tulemusi kaarnad, kelle intelligentsuskatsete tulemused on võrdsed gorillade ja bonobode omadega. Kuid ega varesed ja hakidki halvemad ei olnud.

Aga kuidas on võimalik, et linnud, kellel on siiski võrdlemisi väike aju, nii targad on? Teadlased tegid kindlaks, et määrav pole aju suurus, vaid selle struktuur ning närviühenduste tihedus.

Kes on teised tarkpead loomariigis?

Delfiine loetakse maailma intelligentsemate elusolendite hulka. Seda ka põhjusega, sest need veeimetajad suudavad end peeglist ära tunda, kasutavad suhtlemisel vilistamist ning suudavad lahendada lihtsamaid probleemülesandeid.

Seadki on näidanud end tarkuse osas väga heast küljest, tehes seda kohati isegi paremini kui koerad. Tegelikult võivadki sead kohati koertest nutikamad olla, asudes võrdsel tasemel šimpansidega. Sigadel on väga hea pikaajaline mälu, nad saavad aru sümbolkeelest ja koos elades suudavad üksteiselt õppida.

Ka elevantidel on hea mälu ning nad peavad sõpru ja vaenlasi aastaid meeles.

Ehkki hobused targemate loomade esiviisikusse ei kuulu, on ajaloost teada ka üks eriline hobune nimega Tark Hans, kes oskas matemaatikat! Loom oskas liita, lahutada, korrutada, jagada, lugeda, tundis ära kellaaegu ning sai isegi saksa keelest aru.

Treener küsis Targalt Hansult näiteks järgmise küsimuse: kui teisipäev on kuu kaheksas päev, siis mis kuupäevale langeb järgmine reede? Selle peale Hans vastas kabjaga koputades. Loomulikult jälgis loom talitaja juures visuaalseid märke. Vähemalt selline on ametlik seletus.

Aga kuidas on koertega? Olenevalt tõust, õpivad koerad erinevaid oskusi ja näitavad üles emotsionaalset intelligentsust. Aga kui tahad tõeliselt tarka kaaslast, soovitavad teadlased võtta koju siiski varese.