Vaata, mis karistus ootab vähkide röövpüüdjaid

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänavusel vähipüügihooajal on Keskkonnainspektsioon alustanud 24 menetlust, sealhulgas 17 väärteo- ja seitse kriminaalmenetlust. Röövpüüdjatele on ette nähtud karistussummad, mille võrra nad rahakotti kergendama peavad, kuid olulist keskkonnakahju põhjustanud rikkumise korral võib oodata ka vangla.

Keskkonnainspektsiooni nõuniku Himot Marani sõnul on röövpüüdjate arv viimastel aastatel küll veidi vähenenud, kuid keskkonnainspektoritel tuleb jätkuvalt olukorral silm peal hoida.

Läbi aastate on üheks populaarsemaks vähipüügipiirkonnaks Saaremaa ja seal tuleb sagedamini ette ka rikkumisi. Tänavu tuvastati Saaremaal seitse olulise keskkonnakahjuga rikkumist (st kahjusumma on üle 4000 euro), millega seoses on alustatud kriminaalmenetlust või on kriminaalmenetlus alustamisel. Rikkumistega kaasnenud kogukahju on arvestatud kokku 220 180 eurot.

Keskonnainspektsiooni andmetel on karistusmäär ebaseadusliku jõevähi püügi eest, kui on tegemist väärteoga, st pole püügiga ületatud olulise keskkonnakahju piiri, on kuni 300 trahviühikut, st kuni 1200 eurot. Arvestuslik keskkonnakahju ühe ebaseaduslikult püütud vähi eest on 10 eurot, alamõõdulise vähi eest 50 eurot, mis tuleb püüdjal lisaks hüvitada. Kui põhjustatakse keskkonnale oluline kahju (üle 4000 euro), on juba tegemist kuriteoga, mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud kolmeaastane vangistus.