/nginx/o/2017/09/05/7067227t1h971a.jpg)
Seda, kas rott on õnnelik, on pealtnäha raske öelda, sest teadupärast rotid ei oska naeratada. Küll on aga teadlased leidnud vihje, kuidas roti õnnetunnet kindlaks teha - nimelt tuleb heita pilk looma kõrvadele.
Kuidas aru saada kas rott on õnnelik? Loomal on kehaosa, mis seda näitab
5. september 2017, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid, et rott naeratabki sõna otseses mõttes kõrvadega. Näiteks hoiavad laborirotid oma kõrvad lõdvalt ja lasevad need veidi mõlemal pool pead allapoole vajuda, kuid neid näiteks sügada, kirjutab National Geographic.
Uurimistöö tegemiseks püstitasid teadlased eesmärgi otsida rottide nägudelt positiivseid märke, nagu heaolu ja õnn. Uuringu teine osa keskendus valuilmetele ning tõi välja, et kannatava roti silmad on kinni pigistatud ning kõrvad suunatud pigem ettepoole.
Šveitsis asuva Berni ülikooli teadlase Luca Melotti sõnul annab looma kehakeele lugemise oskus inimestele teada, kas loom tunneb valu või on tal hea olla. See omakorda võimalda parandada vajadusel looma elukvaliteeti.
Selleks, et roti õnnelikku näoilmet välja tuua, sügasid teadlased katselooma ning täheldasid, et heatujuline rott tegi nii kõrget heli, mida inimkõrv ei ole suuteline ilma spetsiaalsete seadmeteta kuulma. Ka muutusid õnneliku roti kõrvad roosakaks seoses kiirenenud verevooluga. Küll aga pole otseselt selge, kas kõrvade värvuse muutuse kutsus esile hea tuju, või keha sügamise käigus saadud füüsiline koormus.
Tegelikult seda, mis tähendab roti meelest õnnelik olemine, on inimestel raske teada. Melotti sõnul on loomadel küll emotsioonid, aga pole selge, kas nad tunnevad neid samamoodi kui meie.
Mida teadlased loomade emotsioonide lugemiseks teha saavad, on vaadata, millised aju osad on vastavate emotsioonide käigus aktiveeritud.
Küll on aga teadlastel tunnistusi selle kohta, et rotid suudavad ära tunda liigikaaslase valulikku näoilmet. 2015. aastal tehtud uuring näitab, et rotid vältisid neid fotosid, mis kujutasid valugrimassiga liigikaaslast ning eelistasid olla pigem nende piltide lähedal, kus teine rott oli n-ö neutraalses olekus.