/nginx/o/2017/08/29/7042335t1h8836.jpg)
Tõepoolest, miks inimesed küsivad lemmikult, kuidas nende päev möödus, sest loomad ei saa aru ega suuda vastata? Tegelikult on lemmikloomaga suhtlemisel palju sügavam tähendus, kirjutab The Atlantic.
Miks inimesed loomadega räägivad, kui nad teavad, et neljajalgsed neid ei mõista
29. august 2017, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esiteks, loomadega rääkimine on täiesti loomulik. Inimesed on loomult antropomorfistid, mis tähendab, et nad omistavad end ümbritsevatele elusolenditele või asjadele mõtteid või tundeid. Inimesed võivad seda kasutada peaaegu iga eseme puhul. Näiteks võib mõni tunda end halvasti värvipliiatsi pärast, mida ta kunagi ei kasuta või vihastada telefoni peale, mille aku ei hakka laadima.
Mis loomadesse puutub, siis loomad on inimeste jaoks väikesed pereliikmed. Seega on täiesti loomulik, et inimesed vestlevad nendega. Ehkki loomaga võib rääkida nagu teise inimesega, eksisteerib ometi oluline erinevus.
Nimelt, kui inimesed räägivad oma loomadega, teevad nad seda lühikestes, lihtsates ja grammatiliselt korrektsetes lausetes ning kasutavad kõrgendatud hääletooni, millega tavaliselt pöördutakse beebide poole. Harva küsivad inimesed loomalt avatud küsimusi.
2008. aastal tehtud uuring näitas, et need katsealused, kes kannatavad üksinduse all, kasutasid lemmiklooma kirjeldamiseks pigem sõnu nagu hooliv, arvestav, kaastundlik, võrreldes nende katsealustega, kellel on aktiivne sotsiaalne elu.
Pole raske arvata, et inimene, kellel pole sõpru või on neid vähe, kohtleb oma looma kui inimesest sõpra. Võimalik, et ta räägib loomaga ka seepärast, et usub, et loom saab temast aru.
Tegelikult kui nii mõelda, siis oleks ju päris hirmutav elada kellegagi, keda sa ei mõista, kes võib olla ettearvamatu ja kellega puudub igasugune side. Seega kujutavad loomaomanikud ette, et loom mõistab, ning nad suhtlevadki loomaga.
Ehkki pealtnäha võib tunduda, et mis loomaga ikka rääkida, kui ta aru ei saa, ei ole ei vestlused lemmikuga tegelikult sugugi nii ühepoolsed. Loomad annavad omalt poolt päris palju tagasi. Kui nendega rääkida, siis nad vastavad. Koer võib anda pilguga märku, kass näiteks astub ligi ja näub.
Igal juhul ei tasuks loomaga rääkimist häbeneda, sest see on igati inimlik.