/nginx/o/2017/08/28/7039175t1h6324.jpg)
Peale seda, kui Pripyati ja ümberkaudsete külade elanikud olid sunnitud 1986. aasta 26. aprillil aset leidnud tuumajaama plahvatuse tagajärjel evakueeruma, jäid maha tuhanded koerad. Tänapäeval arvatakse Tšornobõli keelutsoonis elavat umbes tuhat koera, kes on mahajäetud koerte järglased.
Käimas on projekt «Tšornobõli koerad», mille käigus tuumakatastroofi keelutsoonis elavad koerad kastreeritakse, steriliseeritakse, vaktsineeritakse ning neile antakse meditsiinilist abi. Programmi veab USA mittetulundusühing Clean Futures Fund (CFF), mis hetkel tegeleb rahastusvõimaluste otsimisega ning kogub annetusi pooleliolevatele programmidele, kirjutab IFL Science.
Lisaks saavad loomad kiibid ning radiatsioonitaset jälgivad kaelarihmad, et teadlased saaksid saastatuse kohta infot. «Oleme siin olnud kolm ja pool nädalat, 300 koera on steriliseeritud, kastreeritud ja vaktsineeritud,» selgitas ühingu kaasasutaja Lucas Hixon väljaandele IFL Science. «Tegeleme ka kassidega ning oleme valmis neidki steriliseerima ja kastreerima. Piirkonnas näitab turistide arv kasvutendentsi ning kodutud loomad on vastuvõtlikud haigustele, näiteks marutõvele. Kui inimesed loomadega kokku puutuvad, tahame olla kindlad, et ei oleks riske,» selgitas Hixon.
Ühingu hinnangul elab üle 250 koera otse tuumajaama ümbruses, umbes 225 hulgub Pripyati tühjadel tänavatel ja ülejäänud sajad elavad ümberkaudsetes külades. Paljud neist koertest kannatavad alatoitluse all ning on riskialtid haigustele. Vanemaid kui 6–8-aastaseid koeri ei näi olevat, mis lubab arvata, et elutingimused ei ole piirkonnas kergete killast.
Keelutsooni külastavad tuhanded teadlased, töötajad ja turistid. Arvatakse, et koerad on ellu jäänud seetõttu, et piirkonnas töötavad inimesed annavad neile toitu ning puhkehetkel mängivad nendega.
Keelutsoonis on radiatsioonitase jätkuvalt kõrge, mis mõjub ka loomadele. Näiteks on teadlased huntidel täheldanud silmakae esinemist – haigus, mis tuleneb saastatud keskkonnast. Kuid terviseohtudele vaatamata paistab metsik loodus ümbruskonnas hästi elavat. Lisaks huntidele elab piirkonnas ka metssigu, punarebaseid ja kährikuid.