Video: sukeldujad avastasid maa-alusest järvest veidrad «draakonid»

Foto: Wikimedia Commons

Draakonid on mütoloogilised olendid, kes on inimeste kujutlusvõimet paelunud aastasadu. Üle kogu maailma leidub legende hiiglaslikest sisalikest, keda tegelikult ei eksisteeri. Kuid on võimalik, et mõned päriselt olemas olevad loomad on siiski draakonimüüdile ainest andnud ning tiim, kes end just «draakonijahtijateks» nimetab, on nende jälgedes.

Balkani mütoloogias on draakonid vee-elukad ning mõned inimesed on väitnud, et on neid ka kohanud. Senini on nende lugude tagamaad olnud segased, kuid õnneks otsustasid ühed 21. sajandi uurijad tõe jälile saada.

Need müütilised olendid elavad väidetavalt Kagu-Euroopa maa-alustes järvedes ja koobastes, mis asuvad Dinaari mäestiku karstides. Väidetavalt on neid elukaid kohatud Horvaatias, Itaalias, Sloveenias ja Bosnia-Hertsogoviinas. Seega tundus, et Horvaatia on hea koht alustamiseks.

«Draakonijahtijate» meeskonnas on nii biolooge kui professionaalseid sukeldujaid ning nad võtsid ette Horvaatia järve nimega Zagorska peč uurimise. Ning nagu võib arvata, pidid nad sukelduma päris sügavale, kui tahtsid draakoneid kohata. Nad ei pidanud pettuma.

Uurijad sattusid kokku olendiga, kes meenutas angerjat - peenike, silinderjas keha, mis paistis olevat väga paindlik. Kuid tegemist polnud angerjaga (ega ka mitte «draakoniga»). Loom osutus Proteus anguinus'eks, väga haruldaseks salamandriks. Esimest korda kirjeldati neid loomi 17. sajandil ja nende välimuse põhjal saab aimu, miks neid «beebidraakoniteks» peeti. Neil on roosakas nahk ja nad võivad kasvada kuni poole meetri pikkusteks. Neil on lõpused, seega veedavad nad peaaegu terve oma elu vee all pimeduses. Nad on peaaegu täielikult pimedad. Hämmastaval kombel võivad nad elada kuni saja-aastaseks! Seejuures paljunevad nad elu jooksul vaid ühe või kaks korda.

Nende toidulaud koosneb peamiselt krabidest, tigudest ja putukatest, kuid nad võivad toiduta vastu pidada kuni kümme aastat. Samuti ei häiri neid sügavused ja rõhk.

«Nende loomade edasine uuring on väga oluline, eriti kui seda teevad sukeldujad, kes peavad silmas ka nende säilimist,» rõhutas bioloog Gregor Aljančič, et salamandrite väljasuremisoht on väga reaalne. «Meie eelmised uuringud on näidanud, et Proteus peab vastu väga suurele rõhule.» Needki salamandrid leiti rekordilisest 112 meetri sügavusest. See on kolm korda sügavam sellest, mida peetakse «vabaajasukeldumiseks» sobivaks.

Vaata videot, et rohkem teada saada!

A la recherche de protée

Ils sont à l'origine du mythe des dragons. "Ils" se sont les protées, la plus grosse espèce de vertébrés carvenicoles. En Croatie, on les trouve tout particulièrement dans la région d'Ogulin. Dans ce court film de Florian Launette et Mégane Chêne, retrouvez Petra Kovač-Konrad et Frederic Swierczynski en plongée, par -120 mètres, lors d'une mission exploratoire sur ce surprenant animal. They are at the origin of the myth of dragons. "They" are proteus, the biggest species of carvenicoles vertebrates. In Croatia, we find them quite particularly in the region of Ogulin. In this Florian Launette & Mégane Chêne's short movie, find Petra Kovac-Konrad and Frederic Swierczynski in dive, by 120 meters depth, during an exploratory mission about this surprising animal. Suex Scooters Elisa Isotta Isotta Apeks APEK Jonsen Island Canon France DJI AkroneOfficial Croatia Full of life Luka Kolovrat Ante Fedor Kukavica Stéphanie Mages Terre Sauvage Marc Langleur Divesoft USA Divesoft Ivan Calabrese Frederic Jacomet Franz Schönenberger Laurent Mestre Didier Quartiano Jenny Barnjak Lucie Šmejkalová

Posted by Frederic Swierczynski on Saturday, 27 May 2017