Koeromaniku kolumn: koeraga telkimise võlud ehk mida teha, et metsas ellu jääda

Hunt telkimas

FOTO: Mari Suviste

Teate, suure koeraga neid võlusid väga polegi. Tegemist on niikuinii väikese ruumiga, kus saab vaevu liikuda, istuda või ümber pöörata. Lisa situatsioonikomöödiasse äikesetorm ja läbivettinud koer ning sa ei suuda nuttu tagasi hoida. 

Kui püha ööga seostub paljudele jõuluaeg, siis minule tähistab see 12. augusti õhtut ja ööd, mis ma veetsin pisikeses telgis läbiligunenud koeraga. See oli öö, mis jõudis hommikusse tänu meelekindlusega, et iga õudus kunagi ka lõppeb.

Ega me suhkrust pole

Laupäeva õhtul jäime Aegnal matkates äikesetormi ja korraliku paduvihma kätte. Vihm üldiselt ei heiduta, eriti kui on õiged riided seljas ja oled ühepäevasel jalutuskäigul. Kuna seltskond koosnes mõnusatest matkasellidest, siis müttasimegi rõõmsalt edasi mööda Aegna geopeituspunkte. Üldiselt oligi hea pärast pikka palavat päeva värskendada. 

Natuke liiga hilja meenus aga, et ma jagan telki kahe koeraga.

Metsjeesus, millal sa end viimati pesid? 

Karvkattel ja karvkattel on suur vahe. Seitsmekilose Täpi väike niiskus tema õhuksese karvkatte tõttu ei tekita eriti muret. Tegemist on grifooniga, kelle puhul on omapärane aluskarvkatte puudumine. Tõmbad rätikuga korraks üle ja sul on enam-vähem kuiv olend olemas.

28-kilone krants Hunt aga on pehmelt öeldes teine tera. Tema üks esivanematest on ilmselt olnud haski-laadne loom, mis teeb asja pisut keerulisemaks. 

Miks on oluline teada, et üks ta esivanematest on haski või malamuut? Asi on selles, et nendel tõugudel on tihe karvkate, mis koosneb pisematest udukarvadest kuni karmimate pealiskarvadeni. (Korrektse seletuse leiab Google’ist). Omanikule tähendab see seda, et õhtul koera pestes on ta hommikuks enam-vähem kuiv. Tähelepanelik lugeja märkas ka, et tegemist on ligikaudu 12-tunnise ajavahemikuga.

Kujutage nüüd ette, et veedate paari ruutmeetri suuruses kinnises kohas aega koeraga, kes on läbiligunenud. Nüüd mõelge siia juurde mõnus märja koera lõhna, millest räägivad legendid. Väike ruum, tugev lõhn.

Jah, ma pesen oma koera regulaarselt. Jah, ta oli nädal enne matka käinud pesus. Jah, ta lõhnas ikka nagu noor metsjeesus, kelle jaoks vesi on teiste pühitsemiseks ja higihais uhkusega levitamiseks. 

Oh seda õnne.

Õpi minu vigadest ja tee nii

Kui mõistus kohale ei tule ja üleöö matkale minnes pole kavas koera koju jätta, siis soovitan soojalt järgida järgmiseid punkte. 

  • Võta kaasa vähemalt kaks rätikut. Ühte kasuta koera kuivatamiseks, kui oled jäänud vihma kätte või kui koer käis (porilombis) ujumas. Sama rätikuga puhasta ka telgi põrandat lootuses hoida koeraga kaasa tulnud mustus ühes telgi osas. Teine rätik pane koera magamisasemeks ja telgis olles luba tal ainult rätiku peal liikuda. 
  • Flexi-rihma asemel võta nailonist rihm, mis on vähemalt viis meetrit pikk. Sul on metsas lihtsam lasta koeral ringi joosta ning saad sellega panna teda kinni ka puu külge. Ööseks võta ikka telki, aga päeval ei pea pidevalt rihmast kinni hoidma.
  • Kui sul on ärev koer, siis tema enda vaimse tervise pärast (koeraomanikuna on sinu vaimne tervis niikuinii ära nüristatud) ära lase koeral pidevalt ringi joosta, vaid pane ta vahepeal enda juurde lamama. Harjutad sedasi suures ruumis koera rahulikult olema. 

Kas ma mainisin, et planeerin juba järgmist paaripäevast matka?