Põhjus, miks äädikakärbsed agressiivselt kurameerivad

Isane äädikakärbes oma potentsiaalset partnerit sihikule võtmas. Foto: C. GENDRON / SWNS.com/Scanpix

Sugulussuhted ja varasem tutvus on isaste äädikakärbeste puhul mõjutajaks, kui edukas saab olema paljunemine, selgitab Oxfordi ülikoolis läbiviidud uuring.

Äädika- ehk puuviljakärbeste kurameerimine on vägivaldse iseloomuga. Isased võitlevad omavahel agressiivselt emaste tähelepanu pärast, rünnates teineteist oma esijalgadega. Sageli saab juhuslike löökide osaliseks ka nende südamedaam, kelle pärast üldse võitlust peetaksegi, kirjutab Science Daily.

Hiljutised uuringud on näidanud, et kui kaks emaslooma pärast võitlusesse astunud isast on omavahel näiteks suguluses või kasvanud n-ö ühes perekonnas, on nende võitlus vähem agresiivne. Tulemuseks on see, et ka emased saavad vähem juhuslikke hoope. Oxfordi ülikoolis läbi viidud uuring näitab aga, et perekonnasidemed ei ole ainus tegur, mis kurameerimisega kaasnevat agressiivsust leevendab, rivaalid peavad teineteisele ka meeldima.

Oxfordi ülikoolis tehtud uurimistöös testiti suguluse ja varasema tutvuse osatähtsust äädikakärbeste paaritumisprotsessis. Selleks panid teadlased emaste kärbestega kokku erineva taustaga isased. Esiteks isased kärbsed, kes olid koos üles kasvanud ehk siis omavahel vennad; teiseks vennad, kes olid sünnijärgselt teineteisest eraldatud; kolmandaks isased, kes ei olnud omavahel sugulased, aga olid koos üles kasvanud ning lõpuks isased, kes olid teineteisele täiesti võõrad.

Selgus, et need isased äädikakärbsed, kes olid koos üles kasvanud, käitusid emase äädikakärbsega kurameerimise ajal tunduvalt paremini kui need isased, kes üksteist varasemast ei teadnud.

Seksuaalse konflikti vähendamisega tõid teadlased välja, et see liit, kus oli vähem agressiivsust, oli emastele igati kasulikum, kes tulemusena pääsesid vigastustest, olid paljunemisvõimelisemad ja elasid kauem.

«Teooria kohaselt olukorras, kus isased on omavahel seotud, käituvad nad teineteisega paremini ja vigastavad vähem ka oma potentsiaalset partnerit. Aga see pole alati rangelt kehtiv. Emased said kõige vähem vigastada siis, kui rivaalitsevad isased pole mitte ainult sugulased, vaid ka teravad teineteist varasemast, näiteks on koos üles kasvanud,» selgitas teadustöö juht  Sally Le Page.

Uuring loodab heita valgust küsimusele, milline roll on peresidemetel eri liikide sotsiaalsetes suhetes, kaasa arvatud inimestel.

La Page´i sõnul on äädikakärbsed suurepärased uurimismaterjal. «Teame väga palju nende elustiilist, alustades genoomist ja lõpetades sellega, kuidas neid kasvatada. Kasutada nii põhjalikult läbiuuritud liiki, et mõista sotsiaalset käitumist, on väärtus omaette.»