/nginx/o/2017/08/15/6994115t1h029a.jpg)
Kuldkalad ja tema sugulased – kogred, kes kuuluvad samuti karpkalaliste seltsi, suudavad elada kuude kaupa ilma hapnikuta. Selle põhjuseks on kalade võime ise alkoholi toota.
Kuldkalad suudavad toota alkoholi ja seda eluliselt olulisel põhjusel
15. august 2017, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neil karpkalalistel on arenenud ensüümid, mis hapnikutaseme languse korral aitavad muundada süsivesikuid alkoholiks ja seda eraldatakse lõpuste kaudu, kirjutab New Scientist.
Suuremale osale elusloodusest, kaasa arvatud inimesele, on hapnikupuudus surmav ja seda juba minutite jooksul. Inimese ainevahetus suudab süsivesikuid küll ilma hapniku abita ümber töödelda, aga selle protsessi käigus tekib mürgine piimhape, mis kehas kiiresti kuhjub.
Karpkalad, kes elavad peamiselt tiikides ja järvedes nii Põhja-Euroopas kui ka Aasias, on kohastunud eluga jäistes tingimustes. Talvel, kui tiigid ja järved kinni külmuvad, peavad nad kuude kaupa ilma hapnikuta hakkama saama.
See kohastumus on loomadel väga haruldane, sõnas Liverpooli ülikooli teadlane Michael Berenbrink, kes kuulub Oslo ülikooli teadlase Catherine Fagernese juhitavasse teadlaste gruppi, kes uurib, kuidas karpkaladel selline kohastumus võimalik on.
Uurimistöö toob välja, see kohastumus arenes välja umbes kaheksa miljonit aastat tagasi karp- ja kuldkala ühisel eellasel.
Organismis alkoholi tootmise abil võivad karpkala ja kuldkala elada keskkonnas, kus ükski teine kala elada ei suuda.