Suve lõpp toob palju hüljatud lemmikloomi

lemmik.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hüljatud loomad
Hüljatud loomad Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Lemmikloomade suvilapiirkondadesse mahajätmise jätkuva ja laialdase probleemi tõttu korraldab Eesti loomakaitse selts seitsmendat aastat kampaaniat «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?». Kampaania paneb inimestele südamele, et nad võtaksid oma lemmikloomad suvekodust endaga kaasa ja märkaksid hüljatud loomi.

«Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?» on kampaania, mis koputab inimeste südametunnistusele, sest ka loom on pereliige ja teda suve lõppedes maha jätta on julm ning seadusevastane. Lisaks on kampaania ka ettevaatusabinõu näiteks kassikolooniate ohjamiseks. Koduta looma märkamisel tuleb temast kindlasti teada anda.

«Kõige tavalisemalt jäetakse suvilapiirkondadesse koeri ja kasse. Loom liigub suvel vabalt ringi ja kui äraminekul looma üles ei leita, jäetakse ta lihtsalt maha. Lemmikloomi hüljatakse ka uskumuses, et igasugune loom saab looduses vabalt hakkama. Leidub ka selliseid vastutustundetuid inimesi, kes võtavad näiteks kassi- või koerapoja lastele ainult suviseks kaaslaseks,» selgitab olukorda Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juht Maaja Mäll. 

Loomade hülgamise üheks tagajärjeks on kolooniate tekkimine. Kassikolooniad on Eestis üsna suur probleem. «Üks emane kass võib aastas ilmale tuua kuni 18 poega. Kassipojad on järglaste saamiseks valmis juba 6-kuuselt, see tähendab, et kui ühes suvilapiirkonnas jäetakse maha 10 emast kassi, on võimalik, et järgmisel kevadel on seal juba 60 kassi ja aastaga 180 kassi. Nii need metsikute kasside kolooniad tekivad,» kirjeldab Mäll. «Kõige probleemsemad kassikolooniad on praegu näiteks Loksal».

Eesti Loomakaitse Selts aitab arstiabi ja kodu leidmisega aastas sadu hulkuvaid loomi. Tänaseni on kõige probleemsemad aga just suvilapiirkonnad.

«Loomade hülgajaid on keeruline leida. Kuigi Eestis on selline teguviis kriminaalkorras karistatav, pole paljudel loomadel kiipi, mis aitaks nende omanikku tuvastada. Eesti Loomakaitse Selts peab vajalikuks, et Eestis oleks üleriigiline kohustuslik kiipimise nõue. See tagaks iga loomaomaniku registrisse kandmise,» selgitab Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Kaisa Kaljurand. 

Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki printima välja «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?» kampaania plakateid, mille leiab seltsi kodulehel ning jagama neid oma kodukohas ning postitama kuulutustetahvlitele. Lisaks palub selts teavitada hüljatud loomadest e-postil info@loomakaitse.ee või infotelefonil 526 7117.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles