/nginx/o/2017/08/10/6978989t1h13b5.png)
Aastakümneid arvati Uus-Guinea mägismaa metsik koer täiesti kadunud olevat, kuid 2016. aastal õnnestus teadlastel koera olemasolu loodusesse paigaldatud kaamerate abil jäädvustada. Koerte, kes suhtlevad liigikaaslastega üksnes lauldes, kodudes elav vaste kannab nimetust Uus-Guinea laulev koer.
Uus-Guinea on pindala poolest Gröönima järel suuruselt teine saar maailmas. Saar on jaotatud sõltumatuks Paapua Uus-Guineaks ja Indoneesia poolt kontrollitud lääneosaks (Lääne-Paapua). Uus-Guinea mägismaa metsiuid koeri, kes on aastatuhandeid olnud saare põlisasukad, on saare suuruse tõttu võimatu märgata. Koerad eelistavad elukeskkonnana saare lääneosa metsaga kaetud alasid, kus inimasustus on hõre ning loodusolud ei ole just kõige sõbralikumad.
Veel hiljuti võis neid haruldasi koeri, kelle eelkäijaks arvatakse olevat Austraalia dingo, üksnes fotodel imetleda. Üks foto pärines 2005. aastast, teine 2012. aastast ning teadlased arvasid, et paar udust pilti ongi kõik, mis on Uus-Guinea mägismaa metsikust koerast alles jäänud, kirjutab Science Alert.
Eelmisel aastal tegi selle harudlase tõu uurimisega tegeleva fondi liikmed (The New Guinea Highland Wild Dog Foundation (NGHWDF)) ekspeditsiooni Uus-Guinea saare lääneosas asuvasse Paapua provintsi. Sama aasta septembris määrkasid teadlased maas mudast käpajälge, mis andis kindlust, et koerad ei ole saare metsadest kusagile kadunud. Teadlased paigutasid mitmesse paika kaamerad ja kokku saadi 15 koerast sadakond fotot.
DNA analüüside abil on kindlaks tehtud, et tegu on kõige iidsema koeratõuga. Koerad toodi saarele arvatavasti umbes 6000 aastat tagasi või isegi varem. Väga palju nende harudlaste loomade kohta kahjuks teada pole.
Küll on aga Uus-Guinea mägismaa metsiku koera teisik, Uus-Guinea laulev koer leidnud tee nii mõnessegi kodusse. Mõlema tõu puhul on iseäralik, et nad suhtlevad liigikaaslastega lauldes. Uus-Guinea laulev koer on selle järgi ka oma nime saanud. Loomad uluvad kõrgetooniliselt, teevad seda kooris ning vahel isegi mitu minutit ühtejärge.
Neile koertele on omanik ebakoeralik graatsia ja plastilisus. Isegi liikudes meenutavad nad rohkem kasse kui koeri. Samuti pole nad ka head jooksjad, vaid eelistavad pigem ronida ja hüpata.
Kui mägismaa metsikud koerad inimest üldjuhul väldivad ning neid pole üritatudki kodustada, siis laulvaid koeri võib leida lisaks kodudele ka loomaaedades ning eraomanduses olevates loomaparkides. Päris tavalised kodukoerad nad ei ole, sest on säilitanud päris palju oma metsikust loomusest. Kokku on laulvaid koeri maailmas umbes 300, kui palju nende metsikuid suguvendi end Uus-Guinea metsades peidab, ei oska keegi arvata.