/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/07/6969749t1hf5f7.jpg)
Üks viimaseid katseid mõrtsukhaid kunstlikku keskkonda elama panna tehti eelmisel aastal Jaapanis Okinawa Churaumi akvaariumis. Kolme päeva pärast oli hai surnud. IFL Science selgitab, miks mõrtsukhaidele elu vangistuses ei sobi.
Oluline põhjus, miks mõrtsukhaid mitte üheski okeanaariumis näha ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katseid mõrtsukhaid publikule vaatamiseks välja panna on tehtud mitmes teiseski maailma suurimas okeanaariumis, aga kõik samuti ebaõnnestunult. Esimene teadaolev mõrtsukhai toomine akvaariumisse toimus USAs Kalifornia okeanaariumis 1950. aastate keskpaigas. Hai elas vähem kui ühe päeva.
Samuti on teinud mitmeid katseid haisid kunstlike tingimustega harjutada USA kuulsaim veepark SeaWorld. Needki katsed lõppesid luhtumisega. Haid kas surid või nad tuli tagasi merre lasta.
Kõige kauem suutis mõrtsukhaid akvaariumitingimustes elus hoida USAs asuv Monterey Bay akvaarium - seal pidas hai vastu isegi mitu kuud, aga see jäigi erandiks.
On käibel mõned teooriad, miks mõrtsukhaid vangistuses elades koheselt surevad. Üheks suuremaks probleemkohaks, mida okeanaariumid lahendada ei suuda, on haide toidulaud. Kiskjatena eelistavad nad oma saaki nahka pista elusalt ning vähemaga nad ei ole nõus leppima. Hai peaks olema väga näljane, kui sööks surnud saaki. Pidevalt elussaagi tagamine pole aga ei kerge, odav ning ei oleks meeldiv vaatepilt ka okeanaariumi külastajatele.
Teiseks peavad mõrtsukhaid pidevalt ujuma, et vesi nende lõpustest pidevalt läbi käiks.
Kuna mõrtsukhai kasvab looduses kuni kuue meetri pikkuseks, vajab ta eriti suurt akvaariumi. Looduses läbivad nad ulatuslikke distantse. Teadlased dokumenteerisid emase mõrtsukhai nimega Nicole´i rändeteekonna ning selgus, et hai oli ujunud Aafrikast Austraaliasse ja tagasi. Rännak vältas kokku üheksa kuud ning elukal tuli läbida 20 000 kilomeetrit. Seega on arusaadav, et mõrtsukhaile sobiva akvaariumi rajamine pole lihtsalt mõttekas.
Teadlased arvavad ka seda, et kunstlik elukeskkond segab hai elektroretseptoreid, mis on tundlikud elektrivälja suhtes. Elektroretseptorid võimaldavad hail kindlaks teha nende ümber toimuvat liikumist ja muutusi elukeskkonnas. Akvaariumis on aga mitmeid haisid segavaid tegureid alates ümbritsevast klaasist kuni ümbruses olevate elektrooniliste seadmeteni.
Pealegi on aja jooksul inimeste suhtumine okeanaariumidesse muutunud. Viimasel ajal on teema üles kerkinud seoses SeaWorldis surnud mõõkvaaladega ning paljud loodusesõbrad on seda meelt, et mereelukaid ei peaks üldse vangistuses hoidma. Suhtumise muutus on kaasa toonud ka selle, et mõrtsukhai eksponeerimine akvaariumis poleks enam selline publiku ligimeelitaja nagu see oleks olnud aastakümneid tagasi.