/nginx/o/2017/08/03/6954347t1haa83.jpg)
Dr Kersti Seksel on veterinaar, kelle erialaks on koerte psühholoogia ja käitumine. Tema teele satuvad sageli koerad keeruliste probleemidega. Sekseli hinnangul kannatab 20 protsenti koertest ärevushäire all – täpselt nagu inimesedki võivad nad vaimsete häiretega hädas olla. Paljud neist probleemidest on aga inimeste põhjustatud.
Dr Seksel annab väljaandes news.com.au nõu, millised on neli peamist asja, mida oma koertega teha ei tohiks.
Treenides karistamine
Minevikus usuti, et koerad on karjaloomad ning nad peavad teadma, kes on domineeriv karjaliige või boss. Nüüd me teame, et see teooria on fundamentaalselt vale. Koerad on arengus palju edasi liikunud, pärast seda, kui nad kodustati. Ning praegu teame me ka seda, et isegi huntide hierarhia põhineb peresidemetel ja pole kivisse raiutud. Agressioon on alati viimane valik, kuna see ei aita kaasa grupisisesele harmooniale.
Seega, kui sa kasutad koera treenides karistamist, mitte positiivseid kiitusi ja auhindu, siis suurendad sa sellega koeras ärevust, agressiooni, lõhud inimese ja koera vahelise sideme ja vähendad koerapoolset usaldust. Kartliku looma karistamine ei aita looma emotsionaalset olukorda parandada. Alati on parem õpetada koerale, kuidas sa tahad, et ta käituks, ja siis kiita teda auhinnaga.
Kägistamisketid
Kägistamisketid on tavaliselt metallist, mis kägistavad koera, kui ta end eemale püüab tirida. Need on jätkuvalt väga populaarsed, kuid sageli ei aita need taltsutada koerte agressiivset ja hirmupõhist käitumist. Kui su koer kipub rihma tirima, siis on rinnalt seotav rihm palju parem lahendus.
Sa ei saa ärevust «ära treenida»
Kliiniliselt on peamine põhjus, miks koerad on hädas, ärevus, ütleb dr Seksel. Ärevus võib väljenduda lahusolekuhirmus, valjude helide kartmises, obsessiiv-kompulsiivses käitumises ja agressioonis. Ärevushäired on meditsiinilised mured, põhjuseks on aju keemiline tasakaalutus. Neid peab ravima samamoodi kui kõiki teisi meditsiinilisi probleeme ning vaja võib minna ravimeid.
Inimesed arvavad sageli, et koerad vajavad vaid alluvustreeningut, et neid muresid lahendada. Nii võib küll õpetada koera käituma ja suurendada teievahelist sidet, aga trenniga ei saa ravida ärevushäiret samamoodi, nagu ei saa trenniga ravida diabeeti või kilpnäärmetõbe.
Koerapargid
Kui seda õigesti teha, võib sotsialiseerumine teiste koertega õpetada koera teiste loomadega arvestama ja nendega kõrvuti elama. Seega lasevad paljud koeraomanikud koerad pargis vabalt jooksma, mis võib tunduda hea ideena. Inimesed aga ei mõista, et koerte jaoks võib tegu olla väga stressirohke keskkonnaga. Ainult sotsiaalselt viisakad koerad saavad koertepargist mingit kasu ja kõiki koeri peab väga hoolega jälgima.
/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)