/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6947271t1he6a3.jpg)
Ehkki Austraalia on kindlasti koht, kus leidub palju ohtlikke loomi, on maailmas teisigi paiku, mille püsiasukatega ei tahaks kuidagi kokku sattuda.
Viis kõige ohtlikumat paika maailmas, kus metsikuid loomi kohata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalias liikudes tasub ettevaatlik olla eelkõige mandri troopilises põhjaosas. Samas ei ela paljud piirkonna mürgised elukad maismaal, vaid troopilistes vetes, mistõttu kokkupuuted inimestega on vähesed, kirjutab Roaring Earth.
Vee-elukatest on kõige ohtlikumad täringmeduusid. Neid on raske märgata ning nende mürk võib tappa kahe minutiga. Täringmeduusidega kokkupuude on alates 1883. aastast nõudnud 65 inimelu.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6946827t1hdcd1.png)
Austraalia vetes on teisigi ohtlikke elukaid. Õudnäsalik on üks kõige mürgisemaid kalu, kes peidab end oskuslikult kivide vahel ja liivas.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6946837t1hef2c.jpg)
Austraalia põhjaosa rannikuvetes elab soolveekrokodill, kellel on ühiseid omadusi kõige ohtlikuma hailiigi – hallhaiga. Mõlemad on väga agressiivsed ja vajadusel ei pelga rünnata ka inimest. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et soolveekrokodill elab vaid soolases vees, saab krokodill edukalt hakkama ka magedas vees ehk siis võib neid kohata ka rannikuvetes ja ookeanis. Hallhaid võivad samuti eelistada nii soolasemaid kui magedamaid elupaiku ning neid võib kohata ka jõgedes.
Austraalia põhjaosa asustab mürknastiklaste sugukonda kuuluv taipan, kes on maailma mürgimadude arvestuses mürgisuselt kolmandal kohal. Temaga suudab nii mürgisuse kui ka agressiivsuse poolest võistelda Aafrikas elav must mamba. Kui ta tunneb ohtu, ei kahtle ta kaua, kas rünnata. Võimalusel eelistab ta siiski plehku panna.
/nginx/o/2017/07/31/6946873t1h7c54.jpg)
Ehkki Austraalia tundub ohtliku paigana, on paljud Austraalia loomad väikesed ja hoopiski kardavad inimesi.
Suuremaid ja agressiivsemaid olendeid võib kohata hoopis USAs ja Kanadas. Alates Florida alligaatoritest kuni huntide ja grislideni Alaskal.
USA lääneosa asustavad kuuguarid, kelle ründamistaktika on andnud neile eriti jõhkra maine. Nimelt hammustavad nad ohvrit kaela tagaosast, millel on halvav mõju. Selle loomaga looduses silm silma vastu kohtuda ei ole kuigi tore.
Ameerikas elavad põhjapõdrad ja piisonid on pealtnäha ohutud ja rahulikud tegelased, aga tajudes ohtu, võivad käituda agressiivselt. Võib kõlada ehk üllatavalt, aga põdrad on põhjustanud rohkem rünnakuid kui karud ja vigastanud rohkem inimesi kui teised metsikud imetajad.
Amazonas ei ole koht, kuhu matkaja sooviks ära eksida. Üks kõige ohtlikumaid Amazonase loomi on ühtlasi ka kõige petlikumaid – padrunsipelgas, kelle võib välimuse poolest teiste sipelgatega edukalt segamini ajada. Erinevalt liigikaslastest hammustab ta nii tugevalt, et valu on tuntav kuni 24 tundi.
:format(webp)/nginx/o/2017/07/31/6946899t1h44b5.jpg)
Brasiilias elab maailma kõige mürgisem ämblik – Brasiilia rändämblik. Tema ohtlikkus peitubki kombes rännata, sest metsast rändab ta asustatud piirkondadesse. Inimeste elukohtades peidab ta end näiteks saapasse või puuriita ning neid on leitud isegi banaanide vahelt. Üheks rünnaku tagajärjeks võib olla näiteks mitu tundi kestev erektsioon.
India on tuntud koht mürkmadude poolest, kuid seal liiguvad ka inimsööjatiigrid. Bengali tiigrid on aastatel 1800–2009 rünnanud ja tapnud vähemalt 373 000 inimest. Eeslinnades tuleb tänapäevalgi ette tiigrite rünnakuid, aga kahjuks on inimesed jõudnud suurema osa nendest võimsatest kaslastest hävitada. Kui 20. sajandi alguses oli vabas looduses 100 000 tiigrit, siis tänapäeval on neid alles vähem kui 5000.
Ohtlikuks võivad osutuda ka huulkarud. Need peamiselt termiitidest toituvad loomad võivad rünnata, kui nendega ootamatult vastamisi sattuda.
Kui liikuda Indiast edasi Aafrikasse, siis nii nagu Põhja-Ameerika vagura välimusega põdrad, oskavad jõehobudki petlikud olla. Töntsi välimusega loomadelt rünnakut ei ootakski, aga tegu on taimtoiduliste loomadega, kes on ohtlikkuse poolest esirinnas.
Kui keegi peaks jõehobude territooriumile sattuma, on nad nii agressiivsed, et isegi krokodillid ei taha nendega tegemist teha. Põhjus on selles, et jõehobud ajavad krokodillid oma territooriumilt lihtsalt minema või halvemal juhul tapavad. Tigedaks aetud jõehobu ei karda isegi paadile vastu astuda. On teada, et ükskord ründas Nigeri jõel jõehobu koolilapsi vedanud paati, tappes paadis olnud kaheksateistkümnest inimesest kolmteist.
Krokodillide rünnakuid leiab Aafrikas aset kõige enam Niilusel, sest seal elavad inimesed ja krokodillid külge külje kõrval. Ühe uurimuse järgi ründavad Niiluse krokodillid aastas 275–745 inimest. Rünnakutest 63 protsenti lõpevad surmaga.
Aafrikas elab ka maailma kõige ohtlikum madu – must mamba, kellest tasub heaga eemale hoida. Must mamba on pikkuselt madude seas teisel kohal ning ta suudab arendada kiirust 16 kilomeetrit tunnis. Ta on on agressiivne ning väga mürgine.