/nginx/o/2017/07/20/6910181t1hf819.jpg)
Proovi korraks ette kujutada, et keskkond sinu ümber muutub oluliselt ning oled sunnitud uute elutingimustega kohanema. Näiteks pead toidu saamiseks hüppama või kohandama oma kehatemperatuuri, et jäine külm üle elada. Selleks, et ellu jääda, on mõned liigid omandanud lausa supervõimed, kirjutab Mother Nature Network.
Külmumiskindlad superprussakad
New Yorgis Manhattanil tabati 2013. aastal prussakas, keda ei heidutanud külm ega lumi ning kelle välimus erines kohalikest isenditest. Kahjuritõrjuja, kes putukat silmas, lasi tolle täpsema selgituse saamiseks Florida ülikooli saata. Liik indentifitseeriti kui Periplaneta japonica ehk maakeeli Aasia prussakas. Teadlased usuvad, et kahjur jõudis leiukohta Aasiast toodud taimedega.
Samas selgitavad teadlased, et külmumiskindlate prussakate leviku pärast ei maksa newyorklastel muret tunda, sest võõrliigina peavad nad pidama võitlust toidu ja elukoha pärast kohalike prussakatega. Mida rohkem energiat kulub aga olelusvõitlustele, seda vähem jääb aega paljunemiseks.
Kassisuurused rotid, kes mürki ei pelga
2014. aastal kutsus üks Liverpooli elanik kohale rotitõrje, sest oli märganud hiiglaslikku kassisuurust närilist. Selgus, et tegemist oligi ebaloomulikult suurte rottidega. Kuid ilmnes veelgi hirmutavam tõsiasi - needsamad rotid olid ka mürgile täiesti immuunsed ning võisid sellest end kurguni täis õgida, ilma, et neile oleks mingit kahju sündinud.
Uurimine on näidanud, et rottide üleloomuliku kasvu põhjuseks on geenumutatsioonid. Tulemuseks ongi uut tüüpi superrott, kes moodustab Inglismaa mõnede piirkondade rotipopulatsioonist kuni 75 protsenti.
Aasia supersiplegad
Esimene putukate koloonia leiti Inglismaal Gloucestershire´is 2009. aastal. Tegemist on Aasiast pärit supersipelgatega, kellele paistab üle kõige meeldivat elekter. See väljendub nende elukohavalikus, milleks on tavaliselt pistikupesad ja seinakontaktid, ja mis nad õigupoolest ohtlikuks muudabki - nimelt võib kaabli- ja juhtmelembeste putukate elustiil põhjustada tulekahju.
Tapjamesilased
Aafrika meemesilased jõudsid Ameerikasse inimtegevuse tulemusena. Nimelt imporditi putukad 1956. aastal Brasiiliasse eesmärgiga ristata neid kohalike mesilaskolooniatega. Plaan oli suurendada meesaaki, aga mõned aastad hiljem selgus, et mesilassülemid ja mõned kuningannad eraldusid ja moodustasid hübriidpopulatsioonid Euroopa meemesilastega, levides järjest enam põhja suunas kuni USA lõunaosariikidesse välja.
Kuidas Aafrika tapjamesilased oma hüüdnime said? Põhjus on selles, et nad on võrreldes Euroopa meemesilastega palju rünnakualtimad, ärrituvad häirimise peale kiiremini ja võivad segajat kuni pool kilomeetrit taga ajada.
Termiidid
Aasia idaosast on USAsse levinud väga isukad termiidid, kes igal aastal põhjustavad miljonitesse dollaritesse ulatuva kahju. Nimelt ei lepi elukad, kelle ingliskeelne nimi on Formosan subterranean (eestikeelne vaste puudub). Kui nad juba kohal on, ei lepi nad ei lepi ühe maja või puuga, vaid vallutavad terve kinnistu.
Nüüdseks on termiidid «vallutanud» juba 12 USA osariiki ning nende hävitusjõud on võimas. Termiidid on võimelised looma 10 miljoni tõuguga kolooniaid, kes omakorda ahmivad keskmiselt 1000 naela puitu aastas.
Tuvidele jahti pidav kala
Parantsumaal Tarni jões elavad merihundid ehk rahvakeeli kasskalad armastavad tuvidega maiustada. Seda, kuidas kala tuvi püüab, on võimalik näha juuresolevast videost. Üldiselt kasutavad nad sama tehnikat nagu mõõkvaalad, kes end hülgeid püüdes korraks rannale heidavad, et siis saagiga tagasi vette vingerdada. Kasskalad ootavad madalas vees kuni pahaaimamatu tuvi veepiirile liiga lähedale paterdab ning üritades õiget hetke tabada, püüab linnu.