/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/07/6869515t1h8c7c.jpg)
Mõned loomamüüdid on rahvasuus nii pikalt liikvel olnud, et inimesed näiteks usuvadki, et jaanalind peidab pea liiva alla ning kaamelil on küürus veevaru. Ranker toob välja loomade kohta käivad levinud valeuskumused, mille teadus on ümber lükanud.
Kaheksa väga levinud loomamüüti, millega paljud on petta saanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Müüt: Nahkhiired on pimedad.
Tõde: Vastupidi, enamus nahkhiiri näevad pimedas hästi ning osad liigid kasutavad seda meelt ka saagi püüdmisel. Pimedas orienteerumiseks kasutavad nahkhiired kajalokatsiooni. Seda inimkõrv ei kuule, sest helisagedused on meie kõrva jaoks liiga kõrged.
Müüt: Linnud hülgavad oma pojad, kui need on inimesega kokku puutunud.
Tõde: Linnud lõhna ei tunne ning inimese lõhn pesa juures sulelisi ei ohusta. Varasuvel leiavad inimesed sageli pesast väljakukkunud linnupoegi, kes on lendama õppimas. Linnupoja võib võimalusel pessa tagasi tõsta ning ei pea pelgama, et vanalind poja hülgab.
Müüt: Pitbull terjerid on tapjakoerad.
Tõde: Iga koer võib inimest rünnata ja bitbull terjerid pole selles osas mingid erandid. Nad on aretatud võitlema, aga sarnase eesmärgiga aretustööd on kasutatud paljude tõugude puhul. Pitbull terjerid on agressiivsed siis, kui nad on selleks koolitatud.
Müüt: Kärnkonnalt saab tüükaid.
Tõde: Tõenäoliselt on seda müüti hakanud levitama emad, kes ei tahtnud, et lapsed kärnkonni üles korjaksid. Need kärna moodi moodustised on konnale eluks vajalikud, sest erinevalt paljudest teistest konnadest, kes niiskust vajavad, saab kärnkonn kuivemates tingimustes hakkama.
Müüt: jaanalinnud peidavad pea liiva alla.
Tõde: See müüt on tekkinud arvatavasti sellest, et nagu paljud teisedki linnud, söövad jaanalinnudki seedetegevuse hõlbustamiseks klibu ja liiva. Teine selgitus on, et haudumise ajal istub jaanalind oma munal, sirutades kaela kaugele ette vastu maad. Eemalt vaadates jätab hauduv jaanalind lihtsalt mätta mulje, kuna tema pead pole üldse näha.
Müüt: Kuldkala mälu on kolm sekundit pikk.
Tõde: Tegelikult on kuldkalade mälu umbes viis kuud pikk. Kala suudab näiteks meelde jätta toitmise aja.
Müüt: Pullid vihkavad punast värvi.
Tõde: Müüt sai alguse 18. sajandil kui härjavõitlejad hakkasid kasutama härjavõitluses looma ärritamiseks punast keepi. See pani inimesi uskuma, et härja ajab vihale punane värv, aga mitte riidetükk ise. Tegelikult vihkab pull aga siiski seda riidetükki, ja seda värvist olenemata.
Müüt: Kaamelid kannavad küürus veevaru.
Tõde: Kaamel võib seitse päeva ilma veeta hakkama saada, aga küürus ei ole neil mitte vesi, vaid rasvkude, mida looma organism kasutab, kui toiduga on lood kehvad. Veevarusid hoiavad kaamelil neerud. Looma organism reguleerib veevarusid nii hästi, et kui kaamel pikka aega juua ei saa, muutub tema uriin paksuks nagu siirup.