Koeraomanikud jagavad nippe, kuidas elu lemmikuga lihtsamaks muuta

Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kogenud koeraomanikele on looma kasvatamise ja treenimisega seotud raskused tuttavad ning nad oskavad anda nõu, mis tõesti toimib. Nõuanded, mis on end tõestanud, on väärt jagamist.

Andsime sõna kolmele koeraomanikele, kes olid nõus kasvatusnippe lahkelt jagama.

Johanna: «Koerale ei pea soetama kallist mänguasja. Me tegime oma 25-kilosele koerale vanadest teksadest tirimisköie, mis on tugev ja peab tõesti hästi vastu.

Koeraga jalutama minnes soovitan alati maiused taskus hoida, eriti juhul, kui koer pole harjunud rahvarohketes kohtades käima ja võib stressi sattuda. Maius aitab vajadusel sul koera tähelepanu endale saada ning teda on võimalik maha rahustada.

Kui koer on ülearu aktiivne ning rahutu, näiteks ajal, mil sul ei ole aega talle tähelepanu pöörata, siis on abiks kong, mille saab koos lihatükkidega külmutada ning talle närida anda. Kasutada võib ka seest õõnest konti, kuhu lihapalad ära mahuvad. Koer närib oma konti ja mõneks ajaks on rahu majas.

Energilise koera puhul aitab ka see, kui viineritükid elamises erinevatesse kohtadesse ära peita. Peitmise ajaks on vaja koer kannatlikult istuma saada, aga seda saab juba kutsikast peale treenida. Viineritükkide otsimine võtab koeral umbes 15 minutit, see pakub talle nuputamist, arendab ning hoiab tegevuses.

Veel ütlen seda, et ära tee kutsikale midagi sellist, mida sa ei taha, et ta viie aasta pärast teeks. Näiteks, kui sa ei taha, et ta viie aasta pärast sulle pidevalt sülle kipub, ära harjuta kutsikat süles olema. Sama on ka voodis magamise ja diivanil istumisega.»

Tanja: «Pimeda koeraga jalutamas käies tuleks alati valida koerale tuttavad kohad ja marsruudid. Pime koer orienteerub kuulmise ja lõhna järgi. Kindlasti tuleks eraldi tähelepanu pöörata kõnniteede äärekividele ja elektripostidele, et koer endale viga ei teeks.

Hea nipp koera saada tegema midagi, mida talle muidu teha ei meeldi, on anda talle maiust peale seda, kui ta on kuulekalt käsu täitnud. Näiteks ei meeldi minu koerale vannis käia, seetõttu premeerin teda peale igat vanniskäiku. Premeerima peab just tegevuse järgselt, et koer saaks aru, et ta on tubli olnud.»

Signe: «Kui lapsele võetakse loom, ei tähenda see, et ülejäänud pereliikmed looma eest vastutust ei võta. Loom saab kõigest aru ja temagi vaatab inimese poole, kelle sõna peres kõige enam maksab. Seega, lapsele koera võttes peab lapsevanem arvestama, et võtab looma heaolu eest absoluutse vastutuse. Sellist asja, et küll laps hoolitseb, ei ole olemas! Looma eest vastutab kogu perekond.»

Loe veel: Kuidas lemmikloomad ka pikkade vahemaade tagant kodutee üles leiavad