Loomakaitsjad: teadmatus ja hoolimatus tapab jänesepoegi

Kasvavad jänesepojad ei vaja hakkama saamiseks inimese hoolt. Foto: pixabay.com

Igal kevadel jõuab Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole alla umbes 10-30 jänesepoega. Kurb statistika aga näitab, et nendest loomadest ligi pooli ei ole võimalik aidata, sest sageli haigestuvad jänesepojad vale toidu tõttu, mida inimesed neile annavad.

Inimesed kipuvad teinekord loodusest kaasa võtma jänesepoegi, sest väikesed loomad näevad abitud välja ning tekib vastupandamatu soov nende eest hoolitseda. Sageli on sellel teguviisil aga traagilised tagajärjed ja eelkõige vale toidu tõttu, mida loomapoegadele andma kiputakse. Eestimaa Loomakaitse Liidu juhi Heiki Valneri sõnul ei aita isegi see, kui valesti toidetud ja nässus seedimisega jänesepoegi turgutada ravimitega või panna tilguti alla - valet toitu saanud loomad tihti surevad.

«Jänesepoegade hoolitsemise õpetusi loetakse internetist ning sageli antakse loomadele sobimatut toitu: lehmapiima, kohvikoort, rõõska koort, kuhu mõni segab ka munakollast ja -valget. Mõni annab aga paljast heina,» nimetab Valner toiduaineid, mida abitule loomapojale kindlasti anda ei tohi. Piimatooted tekitavad jänestel gaase ning loomad võivad surra juba paari tunni jooksul.

Tegelikult ei ole vaja vanemateta loomapoegi, kui nad silmnähtavalt abi ei vaja, üldse loodusest koju tuua. «Üks arulagedam juhus oli jänesepojaga, kes toodi Keila-Joalt metsast Tallinnasse ja öeldi, et tal on midagi viga. Jänesepojad ongi üksinda. Jäneseema annab pojale rammusat piima ja jätab ta omapäi. Jänestel ongi väga lühike lapsepõlv, aga nad ei ole abitud.»

Juhul, kui jänesepoeg on sõidutee ääres, soovitab Valner looma veidi eemale metsatukka tõsta või kui loom on vigastatud, siis võtta koheselt ühendust Eestimaa Loomakaitse Liiduga, kes looma eest hoolitsemise enda kanda võtab. «Kui looma elu aga ohus ei ole, tuleb ta jätta samasse kohta, sest jäneseema tuleb pojale õhtul samasse kohta järgi,» selgitas Valner.

Loe veel: Ragne Värgi perelemmik on küülik