Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Mürgikonna kullestel on näljaste sugulaste käest pääsemiseks nutikas põgenemisnipp

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürgikonn.
Mürgikonn. Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting

Peruus elavad mürgikonnad liigist Ranitomeya variabilis on nii isukad, et kullesed on valmis isegi liigikaaslased nahka pistma. Selleks, et näljaste sugulaste käest pääseda, kasutavad kullesed nutikat nippi.

Tavaliselt kannab hoolitsev isaskonn hoolt selle eest, et kullesed üksteist nahka ei pistaks ja kannab oma järglased ükshaaval teise tiiki, kus neil on küllaldaselt süüa, kirjutab Livescience.

Mõned isaskonnad siiski seletamatul põhjusel hülgavad kullesed ning lihtsalt kaovad nelja tuule poole, jättes oma järglased saatuse hooleks. Teadlased on aga kindlaks teinud, et hüljatud kullesed ei jää oma jalga lasknud isa ootama, vaid nad kasutavad ise iga võimalust näljaste sugulaste juurest põgenemiseks.

Selleks proovivad nad hüpata iga konna selga, kes juhtub samasse tiiki kudema või ennast jahutama tulema. Kusjuures, mürgikonna kulleseid üldse ei huvita, mis liigist konnaga on tegu.

Saksamaal asuva Trieri ülikooli teadlased Lisa Schulte ja Michael Mayer seadsid konnade uurimiseks üles Peruus hüljatud kohviistanduses ajutise laboratooriumi. Nad jätsid kullesed veega täidetud plastikkaussi ja tõstsid kaussi kolm täiskasvanud konna. Kullesed lähenesid kõigele kolmele eri liiki konnale ja üritasid nende seljas kausist põgeneda. Kolmekümne üheksast kullesest õnnestus põgeneda vaid kahel.

Teadlased panid tähele, et täiskasvanud konnadel ei olnud soovi kulleseid aidata, viimased pidid ise huvi üles näitama. «Ohu korral ei oota kullesed passiivselt oma vanemat, et see neid üles korjaks. Selle asemel lähenevad kullesed võõrale konnale ise ja ronivad neile selga,» võttis Mayer teadustöö tulemused kokku.

Loe veel: Need on maailma kõige ohtlikumad loomad

Märksõnad

Tagasi üles