/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/06/6628963t1hbf31.jpg)
Nagu inimestelgi, on loomadel veregrupid, kuid liigiti on need erinevad. Portaal How Stuff Works selgitab, milliseid veregruppe koertel ja kassidel esineb.
Vereülekanne lemmikloomadele? Põnevaid fakte koerte ja kasside veregruppide kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige paremini on uuritud inimese veregruppe. Inimesel jagunevad veregrupid: A, B, AB ja 0, millest igaühe reesuskuuluvus võib olla positiivne või negatiivne.
Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.
Koerte puhul on teada rohkem kui kaheksa erinevat antigeeni. Veregruppide määramiseks kasutatakse DEA ehk koerte erütrotsüütide antigeen märgistust (DEA 1.1, 1.2, 3, 4, 5, 6 ja 7). Sageli on ühe kindla koeratõu esindajatel enamusel sama veregrupp. Näiteks 60 protsendil hurtadest on DEA 1.1 negatiivne veregrupp. Seda veregruppi omav koer on universaalne doonor, mis tähendab, et tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele. Töö lemmikloomade veregruppide uurimisel suures osas siiski veel käib.
Kassidel seevastu on kaks võimalikku antigeeni - A ja B. Kassidel ei ole universaalset doonorit ega patsienti, ehk veregrupi kandjat, kelle sobiks kõik veregrupid ja kelle vere sobiks teistele. On teada, et 90 protsendil kodukasssidest on veretüüp A. Paljudel eksootilistel puhtatõulistel on aga veregrupp B. Veregrupp AB on samuti võimalik, aga see on väga haruldane.