/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
Mõni linnuliik on inimese kõrval toimetanud juba tuhandeid aastaid – kuldnokk, varblased, vareslased. Nad suudavad uudsete tingimustega kiiresti kohaneda ja nii on nad muutunud tavalisteks linnalindudeks, kirjutab ökoloog Marko Mägi.
Linnaelu meelitab linde, aga mis hinnaga?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on kindlaks teinud, et lindude sulestikul elavad bakterikooslused sõltuvad linnastumisest – äärelinnas elavate lindude bakterikooslused on märksa mitmekesisemad kesklinnas elavate liigikaaslaste omadest, vahendab ERR Novaator.
Raskemetallidega saastunud lombivees kümblemine võib olla üks põhjus, mis mõjutab bakterite kasvu linnu sulgedel.
Rootsist on teada, et linnas sirguvate rasvatihase poegade telomeerid on oluliselt lühemad metsas sirgunud poegade omadest, mis tähendab, et linnatihaste seisund kipub nende maal elavate liigikaaslaste omast halvem olema.
Linnatihaste halvem seisund võib olla tingitud nii keskkonna saastatusest kui ka ühekülgsest «rämpstoidust», mida pakutakse lindudele näiteks söögimajades; samuti pole linnakeskkonna looduslikud toiduallikad kaugeltki samaväärsed metsas leiduvatega.