/nginx/o/2017/04/28/6600411t1he6db.jpg)
Levinud kombel veelinde saiaga toitmas käia on lindudele hukutav mõju, ning seda olenemata aastaajast.
Oluline põhjus, miks veelindudele ei tohi saia anda
28. aprill 2017, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadisest ja suvisest lindude saiaga toitmisest on saanud paljude perede nädalavahetuse meelelahutus. Tegelikult seda teha ei tohiks. Põhjus on selles, et nisu mõjub lindudele samamoodi nagu inimesele – teeb paksuks. «Tulemuseks on rasvunud veelinnud, kes ei jaksa ei ujuda ega lennata, nende pesitsemisedukus on kehv ja talvisel rändeperioodil ei lenda nad ära. Kui on vähegi külmem talv, võib see neile saatuslikuks saada,» räägib Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liige Kadri Võrel.
Lindude toitmine on aastaringne probleem
Veelinnud ei vaja saia, sest vaba vee olemasolul saavad nad elutegevuseks vajamineva toidu ise kätte. Luiged söövad põhjamudast vetikat, samamoodi ka pardid, kes toituvad põhjamudas olevatest taimedest, taimejäänustest ja tigudest. Kui linde üldse toita, soovitab Võrel anda neile pigem midagi rohelist, kas kapsast või porgandit. «Aga suvel nad sellist lisasööta kindlasti ei taha, kuna sarnast kraami on looduses küllaga.»
Kadrioru pargi luiged on olnud parimaks näiteks lindude lisatoitmise kahjulikkusest. «Kõigepealt ujusid tiigil valged luiged, kühmnokad, kellest üks paariline suri ja hilisem lahang tuvastas, et inimesed olid söötnud linnule saia ja kommi. Siis toodi tiigile ujuma mustad luiged ja nemad said olla umbes aasta, enne kui üks lindudest suri. Inimesed ei saa aru, et luiki ei ole vaja toita,» toob Võrel näiteid.
Lisasöötmine hakkab kõvasti lindude rännet takistama. Iga-aastane ränne toimub toidupuuduse tõukel, aga kui linnud on harjunud inimeste käest lisatoitu saama, siis nad ei kipu ka ära lendama.
Mõni aasta tagasi korjasid vabatahtlikud Piritalt kokku üle saja külma tõttu surnud luige. Külma kätte jäänud linde on tulnud abistada ka toiduga. «Vedasime lindudele iga päev koti vilja. Nõrkenud luiki toimetasime talve jooksul ära üle kümne, teist samapalju viis Tallinna loomaaeda päästeamet. Need on ekstreemsed juhtumid, kuid see on kõik olnud kevadise ja suvise lindude lisatoitmise tagajärg,» selgitab Võrel.