Probleemse koera omaniku sõnum teistele koerapidajatele: püüdke mõista, et kõik loomad ei ole ühesugused

Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Koeraomanikud, kelle lemmik on sõbralik, sotsialiseeritud, stabiilse närvikavaga peaksid oma jalutuskäikudel arvestama, et on ka arg-agressiivseid koeri, kes ei ole õnnelikud selle üle, et teised koerad neid nuusutama tulevad. Sellest, mida tunnevad jalutuskäikudel argade koerte omanikud, kirjutab Mari Piht oma blogis «Päevakoera päevaraamat».

Meie, argade ning koer-koer agressiivsete koerte omanikud tahaksime paluda teilt paar minutit, et loeksite alljärgneva teksti läbi ning ehk aitaks see mõista, mis tähendab meie jaoks koeraga jalutamine.

1. Koeraomanikule, kes ütles meile, et tema koer on sõbralik ning tahab ainult tere öelda. Samal ajal kui omanik jõudis selle lause öelda, jooksis tema koer otsejoones meie poole.

See tõesti ei loe, kui sõbralik teie koer on. Meie omad ei ole. Meie koerad on šokis teiste koerte lähedalolust, sest neid on korduvalt rünnatud, neid ei ole kutsikana sotsialiseeritud ja nad ei ole kunagi õppinud õigesti suhtlema. Nad võivad olla ka loomult arad ja umbusklikud ning seda kõike olenemata sellest, kui sõbralikud võivad olla teise koera kavatsused. 

Kui selline tore ja rõõmus koer jõuab meie koerani, siis viimane kindlasti reageerib ning kokkupuuted võivad eskaleeruda kaklusteks. Vahet ei ole, kui palju me üritame seda sel hetkel takistada, kaitstes nii oma kui ka võõrast koera. See olukord rikub kogu raske töö, mida me oleme päev-päeva haaval teinud, rehabiliteerides oma koeri ning õpetades, et nad ei pea reageerima, sest oht puudub.

See saab olema ka väga halb kogemus sõbralikule koerale ning ka tema arvamus teistest koertest võib täiesti muutuda.

Noortele, sõbralikele ja alles õppivatele koertele on vahel kasulik, kui teine koer teada annab, et nüüd aitab, tõmba tagasi. See ongi rahulike loomade omavaheline loomulik õppimisprotsess, aga stabiilne ja suhtlev koer ning arg-agressiivne koer on kaks täiesti erinevat koera.

Mitte kellegi, ei koertel ega nende omanikel ei ole sellisest situatsioonist kasu, nii et palun mõistke, kui palume koera kontrolli all hoida, et saaksime lahkuda ja teistele sõbralikele koertele mänguruumi jätta.

2. Koeraomanikule, kes põrnitses meid vihaselt, kui viisakalt palusime koera tagasi kutsuda. Me ausõna ei soovinud olla ebaviisakad ei teie ega teie koera vastu. Me proovisime ainult kaitsta oma koera, kindlustamaks, et tema käitumisoskuste korrigeerimise protsess oleks edukas. Eelkõige palusime seda siiski teie koera huvides.

Saada rõõmsa tervituse vastuseks lõrinat ning halvimal juhul hambad turja, ei ole selline kogemus, mida teiegi oma koerale tahaksite ning anname endast parima, et me mõlemad suudaksime sellised olukorrad ära hoida.

3. Koeraomanikule, kes teatas, et temal on õigus oma koeral lasta rihmastamata joosta ning tutvuda teiste koertega. Vaidleksime vastu. Päris nii see ei ole. Teie koer peab olema kontrolli all, kas siis rihmastatuna või kuulama eranditult iga käsku, sest muul juhul ei suuda te garanteerida, et teie koer ei jookse ei teiste koerte ega ka mööduvate inimeste ja laste juurde.

Jah, tõesti on ka inimesi, kes ei vaimustu nende poole jooksvast koerast ning ka jalgratturid ja tervisejooksjad sooviksid pigem võõra koeraga kokkupuuteid omamata oma teed minna. Tasuks meeles pidada, et mõni koer ei ole rihma otsas ainult agressiivsuse tõttu, vaid on näiteks haige või taastumas operatsioonist.

Lisaks võib ilmuda lahtise koera teele ka teenistuskoer, kes peab andma endast kõik, et tema omanik jõuaks turvaliselt ühest kohast teise. Nii et kui näete tulemas koeraomanikku rihmastatud koeraga, veenduge, et teie koer on kontrolli all ning ärge lubage joosta vastutuleva koera juurde enne, kui teise koera omanik on selleks loa andnud.

Rihmastatud koerte omanikud peaksid samuti tähelepanu pöörama teise rihmastatud koera omanikule ning enne lähedale laskmist uurima, kas tohib.

Koertel on raske kasutada rihmastatuna loomulikku kehakeelt ning puudub igasugune võimalus mittesobivuse korral eemalduda. Sellest süütust olukorrast võib samuti välja kasvada tüli. Eriti, kui rihmad lähevad omavahel sassi ning koerad on eriti lähestikku.

4. Koeraomanikule, kes teatas, et selliste agressiivsete koertega ei tohikski jalutada. Me ei jaluta kunagi kohtades, kus jooksevad lapsed, me ei käi koerte matkaradadel. Ei käi ka väljas õhtuse tipptunni ajal, mil töölt tulnud inimesed teevad oma koertega jalutuskäike, ning valime hoolikalt tänavaid ja teid, kus liikuda.

Ma lahkume meeleldi, nähes teid sõbraliku koeraga tulemas, et võimaldada teil ja teie koeral mõnusalt koos aega veeta. Vahel vaatleme kaugusest koeri, et harjutada oma närvipundart kogema teiste koerte lähedalolu, aga me ei sea kedagi ohtu, sest me ei soovi negatiivseid kogemusi.

Ainus asi, mida vajame, on veidi mõistmist ning ruumi, et saaksime ohutult teist mööduda ilma, et meie koer endast välja läheks. Palun võimaldage meile see minut ning pange seniks oma koer rihma otsa. Juhul kui teie koer on rihmastatud, saame meie teile vajadusel selja pöörata ning tegeleda oma koera tähelepanu hoidmisega ilma, et ka meie kehakeel koerale ebakindlust väljendaks.

5. Koeraomanikele, kes kutsuvad oma koera meie pärast enda kõrvale ning panevad korraks rihma otsa, kuni me agressiivse ja ara koeraga möödume. Aitäh mõistmise eest. Anname endast parima, et oma koera elu paremaks muuta.

Veedame väga palju tunde vaadates koeri eemalt ja järgides käitumist modelleerivaid programme. Rõõmustame pisikeste edusammude üle ning tagasilöögid teevad meid kurvaks. See ei ole kerge ning vahel on tunne, et annaks kõik, et koerast saaks tavamõistes normaalne koer. Selline, nagu on teised koerad. Me armastame oma koeri ja tahame neile parimat. Proovime neid igati aidata. Täname ka teid, kui meid oma vastutulekuga aitate!

Loe veel: Nipid, mis aitavad närvilist koera maha rahustada