Teadlased imestavad: need loomad ei saa vähki ning suudavad elada ilma hapnikuta

Mariann Prooses
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pisikestel paljastuhnuritel on tuhandete uuritud isendite kohta leitud vaid üksikud, kes vähki põevad.
Pisikestel paljastuhnuritel on tuhandete uuritud isendite kohta leitud vaid üksikud, kes vähki põevad. Foto: Reuters/ScanPix

Paljastuhnuritel, kes meenutavad välimuselt kiilakaid rotte, on võimeid, mis teadlastes imestust tekitavad.

Paljastuhnurid, kelle kodu asub Aafrika idaosas, on erilised loomad. Nende, välimuselt rotte meenutavate elusolendite silmad on imeväikesed, hambad ülisuured ja nahk näeb välja nagu neil oleks turjal vähemalt sada eluaastat.

Lisaks on paljastuhnurites peidus omadusi, mis teadlasi kukalt sügama paneb ning nad on põhjusega ära teeninud maailma kõige veidramate imetajate kuulsuse.

Nendel loomadel ei esine vähkkasvajaid, nad on immuunsed teatud tüüpi valule, nende elukorraldus meenutab putukate oma, nad ei reguleeri kehatemperatuuri, võivad elada 30 aastat vanaks ning kõige värskemad uuringud näitavad, et nad saavad päris pikka aega hakkama ka hapnikuvaeses keskkonnas, vahendab Popular Science.

Selleks, et inimene normaalselt funktsioneerida saaks, peab ruumis olema 21 protsenti hapnikku. Teadlased tegid kindlaks, et paljastuhnur elab ka siis, kui ruumis on kõigest viis protsenti hapnikku. Teadlaste sõnul ei paistnud loom arugi saavat, et tema keskkonnas on hapniku taset oluliselt vähendatud. Minutid venisid tundideks ning loom pidas vastu viis tundi, enne kui hakkas väljendama ebamugavustunnet.

Teadlased testisid loomi ka täiesti hapnikuvabas ruumis ning seal pidas paljastuhnur vastu 18 minutit. Hiired seevastu peaksid vastu vaid 20 sekundit. Pärast konteinerist välja laskmist ei näidanud paljastuhnurid hapnikuta ruumis viibimisest tulenevaid häirituse märke.

Hapnikupuuduses vahetavad paljastuhnurid põhilise energiaallika glükoosi fruktoosi vastu. Inimesel see näiteks võimalik ei ole, sest fruktoosi töötleb inimesel ainult maks, ja see peaks suutma täita kogu keha vajadust, aga paljastuhnuritel toimub fruktoosi töötlemine ka ajus ja südames.

Need faktid teada, vaevab teadlasi aga uus küsimus – kust tuleb see fruktoos, mida loomade organism energiaks ümber töötleb. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles