/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/18/6563607t1h8f80.jpg)
Kasside näugumine kas meeldib või seda vihatakse. Kui tänapäeval saavad kassisõbrad kuulata kasside laulu isegi nutiseadmest, siis vanasti tuli kassimuusika tegemiseks leida teisi võimalusi. Üks mees tuli isegi kassiklaveri idee peale.
Veidraid kilde ajaloost: ühe mehe fantaasia kassiklaverist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes 370 aastat tagasi vaheldumisi Saksamaal ja Austrias resideerunud jesuiidipreester Athanasius Kircher oli mitmekülgne mees, kel olid haritud usutegelasena suured teadmised.
Portaal Catster kirjutab, et mees oskas ja õpetas eri keeli, tegeles eetikaga, uuris Idamaade ja Aafrika kultuure, tundis geoloogiat, matemaatikat, meditsiini ja muusikat.
1650. aastal andis Kircher välja raamatu pealkirjaga «Musurgia Universalis», mis käsitles muude teemade hulgas seda, kuidas muusika inimest mõjutab ning raamatust sai mitme tuntud helilooja lemmik. Näiteks hindasid väljaannet kõrgelt Johann Sebastian Bach ja Ludwig van Beethoven.
Raamatus jutustab Kircher jutustab loo ühest depressiooni käest kannatavast Itaalia aadlikust. Probleemi leevendamiseks toodi mehele kassiklaver, mis nägi välja nagu tavaline klahvpill, aga kohas, kus tavaliselt klaveril asetsevad keeled, olid istekohad kasside jaoks. Kui muusik pillikeeli vajutas, kräunatasid kassid kordamööda ning sellel omakorda oli lõbustav mõju.
Ehkki Kircher andis kassiklaveri detailse kirjelduse, pole tõestust, et selline julm instrument üldse eksisteeris. Nimelt oli seadme kirjelduses välja toodud mehhanismi tööpõhimõte. Iga kassi sabaga oli ühendatud teravdatud otsaga haamrike ning vajutades klahve, surus muusik niimoodi kassi sabasse haamrikese otsas olevad ogad.
Arvestada tuleb ka, et tollal puudus loomakaitse sellisel kujul, nagu me seda tänapäeval teame. Inimeste fantaasia võis olla julm ja piiritu ning seda ei pandud pahaks, sest kui puudus isegi arusaam loomade soovist oma tahte järgi elada, ei saanud ka olla loomade vastu suunatud julmuse kontseptsiooni. Varauusaja teadmisjanuliste meeste fantaasiale olid seatud vaid vähesed piirid ning kassiklaver oli üks inimmõistuse julma ja groteskse mõttelennu näide.