Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Loodus üllatab: sipelgad, kellel on nutikas taktika sõjas ellu jäämiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sipelgas haavatud kaaslast pessa transportimas.
Sipelgas haavatud kaaslast pessa transportimas. Foto: HANDOUT/REUTERS

Teadlased on teinud kindlaks, et Aafrika Matabele sipelgatele (Megaponera analis) on omane haavatud liigikaaslaste aitamine, et tagada koloonia elujõulisus.

Aafrikas Sahara kõrbepiirkonnas elavad sõjakad Matabele sipelgad, kes on saanud nime 19. sajandil tegutsenud vallutushimulise hõimu järgi. Sipelgad käivad jahiretkel mitu korda päevas, marssides pika rivina termiidipesade juurde, et neid rüüstata ning saaki hankida.

Võitlus termiitidega ei ole sipelgatele kerge, sest termiidid on varustatud tugevate lõugadega, millega nad sipelgatel võitluse käigus jäsemed küljest rebivad. Sipelgatel on aga kaitseks termiitide vastu välja arenenud omaette süsteem, mis teadlastele on suhteliselt värske avastus.

Haavatud sipelgad eritavad feromoone, millega annavad liigikaaslastele märku, et neile on vaja appi tõtata ja nad pessa kosuma toimetada.

Vigastatud sipelgad, kes on sõjas termiitidega kaotanud oma kuuest jalast üks või kaks, taastavad tervise paranedes juba 24 tunni jooksul endise liikumisvõime.

Sipelgate sellise käitumise jälile jõudis Saksamaa Würtzburgi ülikooli teadlaste meeskond, kes avaldas selle kohta uurimistöö. Üks uurijatest, Erik Frank, sõnas Reutersile, et sipelgad ei aita liigikaaslasi mitte südameheadusest, vaid selleks, et koloonia ellu jääks. Taastunud sipelgad saavad taas osaleda tulevastes võitlustes ning olla koloonia aktiivsed liikmed.  

Tagasi üles