Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Põnev ajalugu: mis sai Titanicu pardal olnud koertest?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kapten Smithi lemmik - vene hurt nimega Ben.
Kapten Smithi lemmik - vene hurt nimega Ben. Foto: General/

1912. aasta 15. aprilli öösel vajus jäistesse lainetesse uppumatuks peetud reisilaev Titanic. Reisijate hulgas oli vähemalt 12 koera, kellest suuremale osale ei olnud saatus armuline, kuid mõni pääses siiski.

Tegelikult arvatakse, et koeri oli laeva pardal isegi rohkem, aga osa neist oli pardale registreeritud kaubana, mistõttu on õiget arvu raske tagantjärele kindlaks teha, kirjutab Dogington Post. Teada on, et laeval olid suurepärased koerte hoidmise võimalused ning traagilisel 15. aprillil oli planeeritud isegi koertenäituse korraldamine.

Kaheteistkümnest koerast pääsesid laevaõnnetusest eluga kolm: kaks spitsi ja üks Pekingi paleekoer. Kõik nad olid väikest kasvu, neid oli kerge teki sisse mässida ning päästepaati kaasa võtta. Näiteks pääses niimoodi spits nimega Lady, keda perenaine keeldus laevale jätmast.

Ainult esimese klassi reisijatel oli lubatud koerad laeva pardale kaasa võtta. Kuid see, et peremees pääses päästepaati ja tuli õnnetusest eluga välja, ei tähendanud alati sama saatust ka lemmikule. Helen Bishop, kes laevaõnnetusest eluga pääses, pidi päästepaati minnes maha jätma oma Toy-puudli, koerakese nimega Frou-Frou. Naine on hiljem meenutanud, kuidas enne tema kajutist lahkumist oli Frou-Frou hammastega tema seelikusabast kinni haaranud.

Kurb oli ka Ann Elizabeth Ishami ja tema lemmiku, suurt kasvu Taani dogi saatus. Andunud perenaine käis laeval olles iga päev vaatamas koera, keda hoiti spetsiaalselt koertele mõeldud kohas. Kui Isham oli päästepaati astunud, öeldi talle, et koera kaasa võtmiseks on liiga hilja, mispeale nainegi paadist lahkus. Tema surnukeha leiti mõni päev hiljem merest koera külge klammerdununa.

Titanicut külastas rohkemgi koeri, kes merereisi kaasa ei teinud. Ühel vanal fotol on näha Titanicu kaptenit Edward John Smithi laeva pardal poseerimas koos oma Vene hurda Beniga. Ben veetis laeval vaid ühe öö enne laeva sadamast lahkumist ning viidi seejärel kapten Smithi tütre juurde.

Kapten Smithi lemmik – Vene hurt nimega Ben.
Kapten Smithi lemmik – Vene hurt nimega Ben. Foto: General/

Lisaks Benile naeratas õnn ka sajale Inglise rebasehagijale, keda plaaniti Titanicuga Ameerikasse sõidutada. Õnneks plaanid muutusid ning koerad saadeti teele teise laevaga.

Veel kaks koera pääsesid hukust, kui nad lahkusid koos omanikuga laeva pardalt Cherbourgi sadamas, kus laev tegi esimese peatuse pärast Southamptonist lahkumist. 

Tagasi üles