Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Kassid ja koerad kasutavad mälu erinevalt, aga kuidas?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Kassid ja koerad teavad hästi seda, kus asub nende toidukauss, aga kas nad suudavad meelde jätta teisigi eluks olulisi asju?

See, kui hea on kasside ja koerte mälu, oleneb sellest, kui suurt kasu see neile elus toob, vahendab Livescience.

«Umbes 75 protsenti kogu maailmas elavatest kassidest ja koertest ei ela inimestega koos ning peavad eluvõitluses omal jõul hakkama saama,» sõnab Oregoni ülikooli loomateaduste professor Monique Udell. «Näiteks suudavad koerad mälu järgi toitu leida ja see suurendab tõenäosust, et nad jäävad tänavatel hulkudes ellu.»

«Kui inimene viskab hamburgeri prügikasti, siis on see tema silma alt ära ja rohkem ta sellele tähelepanu ei pööra. Koer aga jätab meelde, et hamburger oli, ja nad otsib seda kohast, kus seda viimati nägi. Antud juhul siis prügikastist,» sõnab Udell.

Koertel on väga hea töömälu ehk info ajutine säilitamine. Eelkõige on see seotud just toiduga. Kuid koerad kasutavad ka pikaajalist mälu, näiteks trikkide õppimiseks.

Koerte mälu võib sarnaneda inimese episoodilise mäluga, mis nõuab eneseteadlikkuse olemasolu. Kuna koerte puhul ei saa päris kindel olla, et neil eneseteadlikkus eksisteerib, siis kutsuvad teadlased seda episoodilisele mälule sarnanevaks mäluks.

2016. aastal korraldatud ja ajakirjas Current Biology avaldatud uurimuses õpetati 17 koera inimese tegevust imiteerima ning seejärel pikali heitma.

Peale esimest tegevust näitas inimene ette teise ülesande, näiteks puudutas vihmavarju ja andes koerale täiesti uue käsu. Seejärel suundus inimene koos koeraga sirmi taha ja ootas ühest minutist kuni ühe tunnini, enne kui koeral sama tegevust korrata palus.

Mõni koer oli suuteline meenutama ja vihmavarju ülesannet täitma isegi peale tunniajast ootamist, suuremal osal koertest aga langes sooritusvõimekus vastavalt sellele, mida kauem tuli sirmi taga oodata.

Uuring näitab, et koerte mälu on päris hea, kuid tingimus on, et käsk antakse tunni aja jooksul. See, mida koerad täpselt mäletavad ja kui kaua, sõltub kontekstist. Näiteks militaarkoerad tunnevad kunagised peremehed ära ka pärast pikki aastaid kestnud lahusolekut. Aga kui küsida, kus on pall, võib koer unustada selle mõne hetkega. Oleneb sellest, kui oluline ülesanne koerale on.

Kasside töömälu jääb koerte omale alla

Kassidel on samuti mälu ellujäämiseks oluline. Eelkõige on see abiks jahipidamisel. Kassidega tehtud eksperimendid näitavad, et neil on hea ruumimälu, kuid ka töömälu on neil nagu koertelgi, täiesti olemas. Näiteks kaasati ühte eksperimenti 50 kassi, kellele anti ette toidukausid ning viidi peale söömist ruumist välja. Isegi peale 15-minutilist ruumist eemaolekut suutsid oma toidukausi uuesti üles leida. Seega, mis puutub toitu, kasutavad kassid lühiajalist mälu efektiivselt.

Samas näitab kasside jahipidamise eripära, et lühiajalisest mälust täiesti piisab. Näiteks kui kass looduses hiirt taga ajab, on väga väike võimalus, et puu taha peitunud hiir kassi sinna pikemaks ootama jääb. Seetõttu tundub olevat looduse seatud, et pärast 30 sekundit ooteaega on kassidel peidetud objektide leidmine palju keerulisem.

Tagasi üles