Loomakaitsjad: jätke rannal pikutavad hülgepojad rahule

Hallhüljes. Foto: SCANPIX

Taas on käes igakevadine hülgepoegade emast võõrutamise aeg. Rannal pikutavad hülgepojad üldjuhul inimeste abi ja sekkumist ei vaja, välja arvatud juhul, kui nad on veekogust kogemata liiga kaugele sattunud või vigastatud.

Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) infotelefonile on tulnud hulk teateid rannal olevate hüljeste kohta ning inimesed küsivad, kas abituna näivatele hülgepoegadele oleks vaja appi tõtata.

ELS pöördus ökoloog Mart Jüssi poole. Tema soovitusel on parim, mida inimene sellises olukorras teha saab, hülgepojale mitte liigset tähelepanu osutada ning hoida koerad rihma otsas, et nemadki hüljest segama ei pääseks.

«Juhul, kui hüljes on avalikus kohas, näiteks rannaalal, kus on palju jalutajaid, tasuks talle ettevaatlikult läheneda ning ta tagasi vette suunata. Kui hüljes on aga varjulises kohas, kus teda midagi ei ohusta, tuleb ta rahule jätta.»

Tasub meeles pidada, et hülgepojad on siiski kiskjad ja end ohustatuna tundes võivad nad enesekaitseks hammustada. Hülgehammustuse paranemine võtab üldjuhul kaua aega.

Hülgepoegadele on praegune aastaaeg esimene harjutus eluks, mil nad õpivad vaikselt ilma emata toime tulema. «Märtsi lõpp, aprilli algus on periood, mil hülgepojad saavad iseseisvaks ning hakkavad elupaika otsima, ja nii nad randa satuvadki. Sellist olukorda, kus hülged massiliselt kevadel randa tulevad, külmal talvel ei teki, sest siis on nad merejääl ja inimasustusega kokku ei puutu,» sõnab Jüssi.

Kui leidja märkab aga hüljest olukorras, mis looma elu ohustada võib, näiteks asulas, sõidutee lähedal vms – soovitab Eesti Loomakaitse Selts teatada leitud hülgest koheselt keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Niimoodi jõuab info spetsialistideni, kes oskavad olukorda hinnata ja asjatundlikult edasi tegutseda. Samal numbril tuleks teatada ka siis, kui hülgel on silmanähtavad vigastused, näiteks on ta koertelt pureda saanud.