Päevakäpp: haruldane Pokemon, keda leiab vaid Eestist

Foto: Kasside Turvakodu / Facebook

Nagu kõik teavad, liigub maailmas ringi erinevaid Pokemone. Mõned sarvedega, mõned tiibadega. Ja mõnel eriti nunnul Pokemonil on ka saba ja kaks kikkis kõrva.

Seitsmekuune Pokemon elab hetkel ajutises hoiukodus, kuid tegelikult sooviks ta, et mõni tore inimene ta koju viiks. Tema püüdmisega ei ole vaja üldse vaeva näha, tema püüab pigem ise.

Püüab voodite alt tolmutorte, püüab akende alt kevadisi kärbseid ja õhtuti püüab üht, nüüdseks juba üsna ribadeks püütud, mänguhiirt.

Püüdmisega alustas preili Pokemon kohe pärast ajutisse hoiukodusse saabumist ja siiani on ta teinud püüdmise alal väga tubli tööd. Tolmutorte praktiliselt enam polegi ja kärbseid samuti mitte. Kõige rohkem meeldib Pokemonile aga inimesi püüda – ta siiberdab pidevalt inimestel jalus ja üritab end nende jalgade vastu nühkida, ise muidugi samal ajal kõva häälega nurrudes.

Enamasti juhtub see köögis, kui Pokemonil on lootust seal askeldavatelt inimestelt väike maiuspala saada. Kui Pokemoni silitama hakata, jookseb ta kiiruga oma pehme padja peale ja keerab end seal kutsuvalt kringliks, kõht taeva poole. Seal ta siis nurrub ja kutsub end paitama.

Preili Pokemon on steriliseeritud, kiibitud ja vaktsineeritud. Mitte eriti mänguhimuline, palli või hiirt ajab taga keskmiselt pool tunnikest päevas. Ülejäänud aja kõnnib inimesel sabas ja jutustab või lihtsalt suigatab. Asub hoiukodus Tallinnas Kalamajas, aga leitud on ta hoopis Kehrast. 

Kui soovid Pokemoni endale pereliikmeks, siis kirjuta [e-mail]!