«Keegi ei tahtnud teda» ehk kuidas ravimatu haigusega kassipoeg omale viimse kodu leidis

Kerti Kulper
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Alates hetkest, kui Wendy Bylsma sai emaks, on ta üritanud oma lastele õpetada, kui oluline on teisi aidata. Hiljuti võttis nende pere endale kassi, kes on haige ja kel pole ilmselt enam kaua elada jäänud. Naise sõnul ei kahelnud nad hetkekski, kas peaksid väikeste lastega perre võtma looma, kes peagi siit ilmast lahkub.

Kassil nimega Apple on leukeemia, mis on levinud luuüdisse ja jõudnud üsna viimasesse faasi. Pereema sõnul peab kõigest 30 protsenti seda haigust põdevatest kassidest oma esimese sünnipäevani vastu, seega nad arvestavad võimalusega, et Apple võib enne aastaseks saamist surra. Bylsmade pere, kus on viis last, keskenduvad vaid sellele, et Apple'i viimased elupäevad oleksid võimalikult rõõmsad, kirjutab Today.

«Paljud ütlevad, et «See on liiga raske» ja «Ma ei suudaks seda teha», aga kes siis teeb? Kuidas ma saaksin muuta oma lapsed sellisteks inimesteks, kes ei kardaks taolisi raskusi ja aitaksid neid, kes abi vajavad?» ütles Wendy Bylsma. 

Ta meenutas, et nad käisid perega jalutamas, kui otsustasid sisse astuda kohalikku varjupaika. Tema kaks nooremat last, kolmeaastane ja üheaastane, mängisid parajasti kassipoegadega, kui naine märkas, et üks noor kass on teistest täitsa eraldi. «Ta oli väikest kasvu ja imearmas. Ta ei mänginud ja ma mõtlesin, et võiks ta oma pesast välja meelitada, et tema päev ka lõbusam oleks. Siis aga selgus, milles on asi,» rääkis pereema.

Varjupaiga töötaja rääkis, et väike kassipoeg oli oma emalt leukeemia saanud. Kuigi ta oli juba omale kodu leidnud, toodi ta varjupaika tagasi pärast seda, kui selgus kiisukese tervislik seisund. «Pere viis ta loomaarsti juurde ja lasi analüüse teha, siis selguski, et ta on haige ning nad tõid ta varjupaika tagasi,» lausus Bylsma. Ta taipas, et keegi ei taha sellele väiksele haigele kassile kodu pakkuda ja see murdis pereema südame. «Mõte, et kuna ta pole ideaalne kass, siis keegi ei taha teha... see tegi kurvaks ja mõjus südamele rusuvalt,» sõnas ta.

Bylsma sõnul pole tema ja ta abikaasa kunagi end «kassiinimesteks» pidanud ning kodus oli neil juba chihuahua nimega Dexter, ent sellegipoolest otsustas naine kassipoja koju viia ja tema viimased päevad võimalikult heaks teha. 

Kasside leukeemia jaoks pole veel ühtegi ravimit leitud ja omanik peab kindlustama, et kassi eluviis oleks võimalikult tervislik ning et kiisu ei saaks mõnda muud haigust, kuna see võib tema seisundi palju raskemaks muuta. 

Varjupaiga töötaja Jessica Pollitz teab Apple'i lugu hästi: «Meil väga vedas, et leidsime pere, kes Apple'i enda juurde võttis. See on südantsoojendav, kui inimesed on valmis ka haigetele loomadele kodu pakkuma. Nad tahavad loomale pakkuda parimat elu, hoolimata sellest, kui pikk või lühike ta elu on.»

Bylsma rääkis, et lapsed armastavad kassi väga. Lisaks sellele, et temaga tegeletakse palju, saab ta kvaliteetset toitu ja talle meeldib oma kodus ringi joosta. Apple on toakass, kuna õues võib ta mõne uue haiguse saada. 

Kas ja kuidas on pere lapsi ette valmistanud selleks, et kiisu võib peagi surra? «Mu väiksemad lapsed on veel noored, kuid ma olen neile juba rääkinud sellest, et Apple on haige ja ühel päeval ta sureb,» rääkis Bylsma. Teismelised lapsed mõistavad tema sõnul olukorda ja lepivad sellega. «Muidugi see on kurb, kui ta sureb, aga samas rahustab mind mõte, et me pakkusime talle head kodu. Me armastame teda, kuigi keegi teine seda ei tee. Selliseid lugusid võiks maailmas rohkem olla.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles