«Ma olen kõigile abistajatele siiralt ja südamest tänulik. Olen tänulik luukirurg Valdeko Paavelile ja loomade kiirabi imelistele arstidele ja õdedele, kes on kõik need päevad ja ööd ravinud-valvanud-paitanud-lohutanud meie vaprat sõbrakest. Suur kummardus teie kõigi ees,» räägib Lenni perenaine, kes hoolitseb pereliikme ees ööpäevaringselt. Isegi magab põrandal tema kõrval – süstib, toidab, lohutab. Õnneks suudab koer omal jalal juba õue tudiseda ja omad vajalikud toimingud ära teha.
Hetkel on juhtumi menetlus pooleli. Husky omanik viibib perega kahenädalasel puhkusereisil ja nad kutsutakse ütlusi andma pärast koju jõudmist. Taksikoerte omanik, tema tütar ja üks pealtnägija on oma ütlused andnud.
Juhtumit menetleva munitsipaalpolitsei Pirita tugipunkti peainspektori Anne Järve sõnul tuleb enne koera soetamist põhjalikult läbi mõelda, milline koeratõug on peresse sobilik. Mitte iga koer ei lepi lastega või ei sobi linna, rääkimata korterist. «Koer pole asi. Kui võtad endale koera, siis sa hakkadki elama tema elu,» ütleb ta.
Järve paneb koerapidajatele südamele, et looma tuleb pidada viisil, et ta ei tekitaks teistele – nii inimestele kui liigikaaslastele – korvamatut kahju. Jalutamas tuleb käia koer rihma otsas. Kui tegemist on kergelt ärrituva või ettearvamatu käitumisega koeraga, siis on soovitav panna pähe suukorv. Aias lahtiselt olevad koerad ei tohi sealt välja pääseda – selle eest vastutab koeraomanik. Kui aga õnnetus on juhtunud, siis tuleb ka vastutust kanda. «Ka kõige armsam ja malbem koer võib käituda ettearvamatult. Isegi koolitatud koer võib mingil hetkel käsklustele mitte alluda. Sellepärast peab olema ettevaatlik ja järgima kõiki loomapidamise eeskirju. Ega neid niisama ei kirjutata ega nende täitmist nõuta.»
«Ma ei tea, kuidas kutsuda inimesi hoolima,» ütleb Järve mõtlikult. «Meeldetuletusi ja manitsusi võib iga päev teha, aga nagu näha – ei mõju. Ehk mõjub see lugu.»