Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Vabatahtlikuna kasside turvakodus ehk teraapia 50 kassiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Ilmselt on iga sotsiaalmeedia kasutaja näinud postitusi, mis jutustab loo mõnest koduta kassist, kes parajasti ootab varjupaigas uut peremeest. Need lood on siirad ja liigutavad ning nende autoriks on vabatahtlikud, kes on oma südameasjaks võtnud kassidele uue kodu leidmise.

Ent sotsiaalmeediasse toredate tekstide kirjutamine pole sugugi ainus ülesanne, millega Kasside Turvakodu vabatahtlikud tegelevad. Käisime märtsi alguses Tallinnas asuvas kassitoas külas, et saada vabatahtlike tööst veidi aimu. Selgus, et pole asja, millega vabatahtlikud hakkama ei saaks. Meie külastuse ajal oli turvakodus 46 kassi ja kuigi igaüks neist tahaks kolida päris oma koju, kust ei peaks enam kunagi lahkuma, hoolitsevad vabatahtlikud selle eest, et kassitoas elades oleks kiisudel võimalikult mõnus olla. 

Turvakodu vabatahtlike koolitaja Kätlin Rebane on kasside eest hoolitsenud juba viis aastat ja tema sõnul on see täielik teraapia. Kuigi kassitoas tuleb õhtuti koristada, kiisude liivakaste puhastada ja mõnele kassile ka rohtu anda, pole see Kätlini sõnul tüütu kohustus, vaid pigem hea võimalus argimurede unustamiseks. 

Foto: Kerti Kulper

«Kassidega on alati väga lõbus, kuna kõik on isemoodi iseloomuga ja teevad vabatahtlikele eri sorti tsirkust. Pärast turvakodus käimist valdab mind alati rahulolu ja tuju on hea,» rääkis Kätlin. Viie aasta jooksul on ta kasside ja turvakodu kohta nii mõndagi õppinud. Näiteks teab Kätlin täpselt, millised on turvakodus kõige popimad kohad pikutamiseks. «Talvisel ajal kogunevad kassid kamina äärde. Kui kaminas tuli põlema panna, siis heidavad kiisud mõnusalt pesadesse pikali. Mõni on kõht taeva poole, mõni kerra tõmbunud, igaüks mõnusalt oleskledes,» sõnas Kätlin. Kevadel ja suvel armastavad kassid aga akende ääres istuda, sest võre vahelt on nii põnev nuusutada uusi lõhnu.

Pidevalt turvakodus kodu ootavate kiisudega tegeledes võib mõnda neist ka kiinduda ja on juhtunud, et vabatahtlikud tunnevad kurbust, kui mõni kass päriskoju kolib. Kätlini sõnul suhtub tema sellesse aga mõistuspäraselt ja on endale selgeks teinud, et päriskodu on kassi jaoks kõige parem lahendus ning pigem tuleks kojuminekute üle rõõmustada.

Igaüks leiab oma

Kui armastad kasse, aga mitte koristamist, siis tasub ikkagi end vabatahtlikuna üles anda, kuna turvakodu vabatahtlike ülesanded on väga mitmekesised. Loomulikult on neid, kes käivad kassitoas koristamas, kiisusid toitmas ja ravimas, aga kasse võib ka näiteks pildistamas käia või nendega niisama mängida. Meie külastuse ajal oli turvakodus naisterahvas, kes on võtnud oma südameasjaks lumivalge kassi nimega Lohe sotsialiseerumise. Aastaid tagasi olevat ta Lohele kodu leidnud, aga mõni aeg hiljem oli kass sealt tänavale sattunud. Lõpuks jõudis Lohe turvakodu kiisutuppa tagasi ja nüüd tuleb temaga tegeleda, kuna vahepeal tänaval elatud aeg on kassi pelglikuks muutnud.

Turvakodu kassidest rääkides ei saa kindlasti mainimata jätta Mürakat, keda nimetatakse turvakodu presidendiks. Mürakas on aukartustäratavalt suur ja ega tema iseloomgi välimusele alla jää. Kätlin rääkis, et ühele kassile oli kunagi vaja rohtu anda, ent see kass tegi ravi ajal kõvasti häält. Mürakas otsustas õigluse jalule seada ja astus «piinatava» kassi eest välja, näksates vabatahtlikke ning tiirutades nende ümber, et nad vaese kassi rahule jätaks.

Mürakas
Mürakas Foto: Kasside Turvakodu

Turvakodu vabatahtlik Külli Mathiesen, kes vastutab sealse sotsiaalmeedia poole eest, sõnas, et kui on inimesi, kes tunnevad, et mõni argliku iseloomuga kass poeb hinge, kuid endal pole võimalust kiisule päris- või hoiukodu pakkuda, siis võib kassiga suhtlemas ning teda hellitamas käia. «Vabatahtlikud peavad jagama oma tähelepanu 50 kassi vahel, kuid arglikud kiisud vajavad personaalset lähenemist – stabiilset ja järjepidevat tähelepanu, et inimest usaldama hakata,» selgitas Külli. Turvakodu vabatahtlikud jagavad soovi korral huvilistele nippe, kuidas argliku kassiga suhelda ja aja jooksul muutuvad kõik pelglikud kiisud julgemaks ning oskavad paisid hinnata.

Väga tervitatav on seegi, kui tahad pärast pikka tööpäeva lihtsalt kassidega mängida, kuna see aitab stressi maandada ja mõjub ka kiisudele hästi. Küll aga tuleb eelnevalt turvakoduga ühendust võtta, sest vabatahtlikud ei viibi kassitoas ööpäevaringselt. Alati on turvakodusse oodatud needki, kes soovivad mõnele kiisule kodu pakkuda. Kuna valik on üsna lai, siis pole kahtlustki, et iga soovija leiab sealt endale meelepärase kaaslase. Turvakodu kassidega saab lähemalt tutvuda turvakodu veebilehel või kassituba külastades.

Lisaks abi- ja paikätele on turvakodul pidevalt tarvis ka vahendeid, millega kiisude elamistingimusi võimalikult heaks muuta. Seoses sellega võib turvakodule alati pakkuda: toiduabi, ronimispuid, transpordipuure, kassipesasid, patju, tekke, mänguasju ja kaminapuid.

Sel nädalal tähistab Kasside Turvakodu 10. sünnipäeva ja kutsub sel puhul kõiki huvilisi külla. Täpsema info pidustuste ja üritusele registreerimise kohta leiab turvakodu Facebooki lehelt

Tagasi üles