:format(webp)/nginx/o/2017/03/10/6431501t1hbc7f.jpg)
Saime kirja lugejalt, kes aastaid tagasi viis koera paariks tunniks koertehotelli, kuid unustas hotellitöötajaid hoiatada, et koer oskab puuride uksi avada.
Lugeja kirjutab: kuidas meie nutikas lemmik koertehotellis kõik puurid avas (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie Austraalia karjakoer teeb oma nutikusega ilmselt paljudele teistele silmad ette. Üks oluline asi, mida selle tõu kohta tasub teada, on see, et igavust tundes võivad nad nii mõndagi korda saata. Kui meie koer oli alles kutsikas, saime omal nahal tunda, milleks on igavlev «austraallane» võimeline. Kui me tööle või kooli läksime, siis jätsime koera esialgu vabalt koju ringi liikuma. Mõtlesime, et mida suurem ruum tal on, seda parem, saab rahulikult ringi vaadata ja mis kõik veel. Tegelikult aga on suur tühi ruum väikese kutsika jaoks ilmselgelt liiast, tema peab seda ju kaitsma.
Kui koer üksinda kodus olles põrandad üles ja kardinad alla kiskus, muretsesime suure puuri, mille sättisime keset tuba, et koeral kena vaadata oleks. Üllatus oli muidugi suur, kui koju jõudes jooksis rõõmust pöörane koer meile uksele vastu. Saime aru, et ta oskab puuriust avada. Ostsime tabaluku ja panime puuriukse kinni. Järgmine kord oli jälle rõõmus koer juba ukse peal vastas ja puuriuks alt täitsa ära kangutatud. Ostsime siis kaks tabalukku veel, panime ukse kolmest kohast kinni. Seejärel suutis ta aga mingi nipiga terve seina eest ära tõugata. Pärast seda me loobusime ja aastaid käis koer kellegagi alati tööl kaasas, kuni ta vanemaks sai ja maha rahunes.
Kord aga polnud võimalik kellelgi teda kaasa võtta ja viisime koera mõneks tunniks koertehotelli. Üldiselt hoiti koeri puurides, aga neil oli ka väike aiake, kus koerad said olla. Kuna meile esiti mainiti, et koer saab aias olla, siis me ei hakanud mainima, et puuri pole mõtet meie koera panna.
Koerale järele minnes selgus, et kuna aias olid kõik kohad ikkagi täis olnud, pisteti meie kutsa puuri. Tema tegi muidugi enda puuriukse lahti ja päästis ka kõik kaaskannatajad puuridest välja. Kambavaim oli neil ilmselt tugev, sest nad suutsid hotelli juures asunud laos rõõmsasti laamendada ja mänguasju närida. Õnneks ei pidanud me pärast midagi kinni maksma.
Hea lugeja, kui sinulgi on mõni vahva loomalugu, -video või -pilt jagada, saada see aadressil kerti.kulper@postimees.ee.