Miks ei tohiks oma koera kallistada?

Koera ei tohiks vastu tahtmist kallistada. Foto: Panthermedia/Elena Elisseeva

Koerad on jumalikud ja sõbralikud. Lisaks lemmiklooma staatusele on sinu koer kindlasti ka pereliige.

Pereliikme staatus tähendab lisaks kõigele muule ka seda seda, et koera kallistatakse nagu igat teist inimest ja kuigi tundub, et see talle sobib või lausa meeldib, siis tegelikult pole koerad enamjaolt kallistamise fännid, kirjutas Business Insider.

Koerateadlane doktor Alexandra Horowitz ütles, et paljud professionaalsed koeratundjad nõustuksid, et looma kallistamine pole hea lahendus. «Ma pole kunagi näinud koera, kes tõuseks kallistamise ajal tagakäppadele, liputaks saba ja oleks elevil. Nad teevad midagi muud. Nad lihtsalt tulevad sellega toime,» ütles Horowitz

Põhjus, miks asjatundjad ütlevad, et koera kallistamine hea pole, peitub loomade olekus. «Nad panevad oma kõrvad taha, lakuvad huuli ja õhku või haigutavad - need on kõik stressitunnused. Koerad võivad kallistamise ajal ka püüda haarangust pääseda või teha n-ö vaalapilku, ehk näidata silmavalgeid - see on ebamugav nende jaoks,» selgitas ta.

Täiskasvanuna on meil suutmine hoiduda koera kallistamisest. Lastel seda võimet pole. «Lastele meeldib koeri kallistada, aga mõned loomad sellega toime ei tule ja siis võibki probleem alguse saada - muidu rahulik koer tahab last rünnata,» sõnas Horowitz.

Lapse nägu on tihti koera peaga sama kõrgel ja see ongi koht, kus asjad võivad halvaks minna ja laps võib saada tõsiseid vigastusi, kui koer, kes muidu on suurepärane, peaks teda hammustama. «Koeral pole midagi viga, sest tegelikult oled sina teinud midagi, mis neile ei meeldi. Sa oled seal samas, kuuled teda urisemas, aga midagi ette ei võta, järgmisel hetkel ongi juba hammustus,» ütles ta.

Selleks ei pea olema ekspert, et lapsele selgeks teha, kuidas koeraga tuleks käituda või ükskõik, mis muu loomaga. Ja kui asi tuleb kallistusteni, siis nii raske kui see ka poleks, tuleb selgi puhul piirid paika panna.