Milline on parim viis tüütutest närilistest lahti saamiseks?

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiirte toidulauale jõudnud "vana toit" lühendas nende eluiga.
Hiirte toidulauale jõudnud "vana toit" lühendas nende eluiga. Foto: Robert F. Bukaty/AP

Kassid ja koerad võivad küll olla igavesest ajast vaenlased, kuid tegelikult oskavad nad väga edukalt koos töötades närilistest kiiresti lahti saada. Sellise järelduseni jõudsid Florida ülikooli toidu- ja põllumajandusosakonna uurijad.

See on hea uudis põllumeestele, kes üritavad vältida saaki röövivaid närilisi ja koduomanikele, kes tahaks tüütutest toidurikkujatest ning võimalikest haiguste levitajatest lahti saada, kirjutas Science Daily.

Uurimuse kallal töötanud metsiku looduse professor Robert McCleery leidis, et kasside ja koerte ühistöö hoiab toitu otsivad närilised eluruumidest ja hoiupaikadest eemal. Lemmikloomad eraldi aga kogu territooriumi tavaliselt tülitajatest puhtaks ei saa.

McCleery ütles, et kõik närilised pole kahjulikud. Näiteks peetakse oravaid, kopraid ja puuvillarotte ühiskonnale vajalikeks. Selles uuringus võeti aga luubi alla tülikamad kahjurid, kes looduslikult pole loodud elama inimese juures.

«See võib vähendada kahju toidule ja võimalusi haigustele,» lisas McCleery. Põllupidajad võiksid mõelda sellele, et võtavad kohta, kus nad saaki hoiavad, nii kassi kui ka koera.

Swazilandi ülikoolis viidi läbi sarnane uuring, kus neljas põllumajanduslikus külas uuriti näriliste käitumist. Kuigi uuriti vaid väikest piirkonda, siis McCleery arust võib järeldusi rakendada kogu maailmale.

Uurijad valisid välja 40 majapidamist, kus on rohkem kui üks hoone ja elanikke kuus kuni kümme. Kümnesse majapidamisse viidi koerad, kümnesse kassid, kümnesse mõlemad ning kümnesse mitte kumbagi. Sellega seonduvalt uuriti ka näriliste hirmutunnet – teadlased tahtsid teada saada, kas lemmikloomade kohalolek mõjutab näriliste käitumist.

Katsest tuligi välja, et koerte ja kassidega majapidamistes vähenes näriliste arv tunduvalt ning hiirte hirmutunne suurenes. Swazilandi ülikooli uuringu ühe läbiviija Themb'alilahlwa Mahlaba sõnul on huvitav teada, et ka koertel on hiirte ja teiste väikeloomade püüdmises oma osa. See lükkab ümber ammu teada oleva müüdi, et ainult kassid on hiirekuningad. «Nüüd tuleb vaid selgeks teha, mis roll kasside ja koerte ühises näriliste arvu vähendamises koertel täpsemalt on,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles