Hooletu omaniku madu võib pidevalt omapäi uitamas käia

Foto: SCANPIX

Maopidaja Kaarel Olesk rääkis Pirita madude juhtumit kommenteerides, et lemmikuks võetud roomajatele, kes terraariumist plehku panevad, meeldib ümbruskonda uudistada ning mõnel juhul võib see lõppeda ka naabri korteri külastamisega.

Kaarel Oleskile hakkasid maod meeldima juba üsna noore poisina, mil ta sageli loodusest leitud madusid koju viis. Praegu elab tema kodus umbes kakskümmend madu.

Olesk ütles, et maod võivad omapäi uitama minna siis, kui omanik on hooletu. Tal endalgi on korra juhtunud nii, et üks nastikupoeg pääses vabadusse ja leiti hiljem naaberkorterist. «Piisab sellest, kui mingi karbiäär või terraariumiuks jääb veidi lahti,» sõnas Olesk. Samas nentis mees, et kui maod pääsevad välja mitu korda, siis on tegemist vastutustundetu omanikuga. 

Olesk välistab võimaluse, et madu võiks naabri korterisse muneda ja munadest kooruksid uued maod. «Munemise inkubatsiooniks on vaja 27–28 soojakraadi ja niiskust, muudes tingimustes munad hukkuvad,» ütles ta. 

Terraariumist välja lipsanud mao eesmärgiks pole kunagi põgenemine. Tema jaoks on tegemist uue keskkonnaga ja ta on uudishimulik. Kui panna uus madu terraariumisse, siis ta ikka uudistab ringi, otsib peidukohti ja ilmselt proovib, kas mahub mõnest avausest läbi. Oleski sõnul ei pruugi välja pääsenud madu sugugi kaugele minna. Näiteks kui terraarium on raamaturiiulis, võib madu roomata esimese raamatuni ja seal rahulikult magama keerata. 

Algajate suurimad vead

Kaarel Oleski sõnul on üks suurimaid vigu see, et inimesed valmistavad tihtilugu ise terraariumi. Isetehtud terraariumid on tema sõnul kõige hullemad. Näiteks teab ta juhust, kus inimene tegi terraariumi vanast kummutist, pannud sellele ette mingi ventilatsioonivõre, aga madu pääses ikkagi kuskilt vahest läbi. «Terraarium tuleb teha selline, et madu ei saaks plehku panna,» lausus Olesk, kes tegeleb terraariumite valmistamisega. 

Veel rõhutas ta, et algaja ei tohiks võtta mürgist madu. Mürkmadude pidamist kaaluvad tavaliselt need, kel on madudega juba omajagu kogemusi. Eestis on tema sõnul vaid üksikutel pidajatel mürgised maod ja neil inimestel on pikaajaline maopidamise kogemus. 

Ka suuri – üle neljameetriseid – madusid on Eestis pigem vähe. Sellised maod võiksid inimestele ohtlikud olla, kui nad vaid tahaksid, aga Olesk rääkis, et kui madu kasvab koos inimesega üles ja inimene toidab teda, siis ei näe madu inimeses vaenlast ega saaki. Tema sõnul võib kass mõnest maost sootuks ohtlikum olla.

Neil, kes soovivad madu pidama hakata, soovitas ta välja otsida mao ladinakeelse nimetuse ja selle Google'isse lüüa. Vasteks tuleb palju artikleid, enamik neist küll ingliskeelsed, mis annavad ülevaate madude pidamisest.