Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Ekspert: kasside arvates on inimesed kohmakad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kerti Kulper
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Väidetavalt on maailmas iga koera kohta kolm kassi, mistõttu võib vast väita, et kassid on kõige populaarsemad lemmikloomad. Sellest hoolimata on üsna palju asju, mida me kasside kohta siiani ei tea või ei mõista.

John Bradshaw on Bristoli ülikooli ekspert, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on kasside käitumine. Bradshaw on kiisusid aastaid jälginud ja jõudnud omapärasele järeldusele: kassid ei mõista inimesi nii nagu koerad. National Geographic uuris Bradshaw'lt, kuidas ta selle valdkonnaga tegelema hakkas ning mis on teda kõige enam üllatanud.

Miks hakkasite uurima kasside käitumist?

John Bradshaw: Esimesed 20 aastat karjäärist pühendasin selgrootute käitumisele. Mind on alati köitnud loomad, peamiselt nende haistmine, mis on näiteks koerte suurim tugevus. 1980. aastatel hakkasin uurima koerte käitumist. Veidi hiljem tekkis mul huvi kasside ja selle vastu, kuidas nemad maailma mõistavad.

Millal te mõistsite, et kassid ei saa maailma asjadest samamoodi aru nagu meie?

JB: Palju on uuritud koeri ja seda, kuidas nad inimestega suhtlevad. On üsna selge, et koerad saavad aru, et inimesed erinevad neist: kohe, kui koer märkab inimest, muudab ta oma käitumist. See, kuidas koer inimesega mängib, erineb oluliselt sellest, kuidas koerad omavahel mängivad.

Kasside kohta on selles osas veel paljugi avastada. Ilmselt nad saavad aru, et me oleme neist suuremad, aga nad ei muuda oma sotsiaalset käitumist eriti. Hõõrumine, inimese kõrval istumine ja näiteks käe limpsimine ei erine oluliselt sellest, kuidas kassid omavahel suhtlevad.

Te olete varem öelnud, et kasside jaoks on inimesed kui «suured, rumalad kassid». Kas see vastab tõele?

JB: Ei. Oma raamatus ma ütlen, et see, kuidas kassid suhtlevad inimestega, ei erine oluliselt sellest, kuidas nad suhtlevad omavahel. Kassid arvavad, et me oleme kohmakad: nemad ju meie otsa ei komista, aga inimesed on sageli kasside otsa komistanud. Aga ma ei usu, et nad peavad meid rumalaks, kuna kassid ei hõõru end tavaliselt nende vastu, keda nad peavad n-ö alamaks.

Mis on teid kõige rohkem üllatanud?

JB: See, et paljud kassid on stressis ja omanikud ei pane seda tähelegi. Stress mõjutab kassi vaimset ja füüsilist tervist. Kassid ei saa alati omavahel hästi läbi, ent inimesed ei mõista, kui suurt stressi võib selline olukord kassile tekitada. 

Miks võib kass eri pereliikmetega erinevalt käituda?

JB: Kassid on palju nutikamad, kui me oskame aimata. Nad õpivad kiirelt selgeks, kuidas erinevate inimestega tuleb suhelda. Neile jääb meelde see, kui üks pereliige ärkab teistest varem ja annab kassile süüa.

Mida peaks kassiomanikud teadma?

JB: Mõistma, et kassid on mingi piirini sotsiaalsed loomad, aga mitte nii seltskondlikud kui koerad. Sageli juhtub nii, et kui kodus on juba üks kass, siis tahetakse teine juurde võtta, arvates, et kassidel on siis lõbusam. Kassid ei pruugi seda asja samamoodi näha. 

Tagasi üles