/nginx/o/2017/01/31/6297033t1h0d95.jpg)
Koerte intelligentsuse ja nutikuse hindamine tekitab sageli vastakaid arvamusi. On neid, kes leiavad, et teatud parameetrite järgi saab koera intelligentsust hinnata; samas on ka neid, kes väidavad, et inimesed hindavad koeri tihtilugu ebaõiglaselt.
Psühholoog reastas koeratõud kuulekuse alusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoog Stanley Coren on kirjutanud, et intelligentsuse hindamiseks võiks arvesse võtta peamiselt adaptiivset intelligentsust (ehk asjade välja mõtlemist), töötavat intelligentsust (ehk kuulekust) ja instinktiivset intelligentsust (ehk loomulikku annet). Loomade käitumise ekspert Frans de Waal on aga üks neist, kelle sõnul hindavad inimesed loomi liialt piiratud ja ebaausate parameetrite alusel, kirjutab Business Insider.
Yale'i, Duke'i ja paljude teiste ülikoolide teadlased töötavad selle kallal, et välja mõelda, kuidas koerte intelligentsust kõige õigemini hinnata. Stanley Coren on aga raamatus «The Intelligence of Dogs» reastanud koerad vähemalt ühe parameetri – kuulekuse – alusel. Coren viis läbi mahuka uuringu, milles osales 199 kohtunikku, kes on hinnanud koerte kuulekust. Coreni sõnul olid vastused üllatavalt üksmeelsed, samas märkisid paljud kohtunikud, et iga koeratõu puhul on ka erandeid ja suurt rolli mängib see, kas ning kuidas on koera treenitud. Järgnevalt on välja toodud Coreni leiud.
Esimene kategooria – väga nutikad koerad, kes õpivad uue käskluse või triki selgeks vähem kui viie sekundiga ja kuuletuvad vähemalt 95 protsendil kordadest.
- Borderkolli
- Puudel
- Saksa lambakoer
- Kuldne retriiver
- Dobermann
- Shetlandi lambakoer
- Labradori retriiver
- Papillon
- Rotveiler
- Austraalia karjakoer
Teine kategooria – nutikad koerad, kes õpivad uue käskluse selgeks 5–15 korraga ja kuuletuvad vähemalt 85 protsendil kordadest.
- Welsh Corgi Pembroke
- Kääbusšnautser
- Inglise springerspanjel
- Belgia lambakoer Tervueren
- Schipperke
- Belgia lambakoer
- Kolli
- Keeshond
- Saksa lühikarvaline linnukoer
- Siledakarvaline retriiver
- Inglise kokkerspanjel
- Šnautser
- Bretooni spanjel
- Kokkerspanjel
- Nova Scotia retriiver
- Weimari linnukoer
- Belgia lambakoer Malinois
- Berni alpi karjakoer
- Kääbusspits
- Iiri veespanjel
- Ungari linnukoer
- Welsh Corgi Cardigan
Kolmas kategooria – koerad, kes õpivad uue käskluse või triki selgeks 15–25 korraga ja kuuletuvad vähemalt 70 protsendil kordadest.
- Chesapeake Bay retriiver
- Puli
- Yorkshire'i terjer
- Suur šnautser
- Portugali veekoer
- Airedale'i terjer
- Flaami karjakoer
- Borderterjer
- Briard
- Welshi springerspanjel
- Manchesteri terjer
- Samojeedi koer
- Põlluspanjel
- Newfoundlandi koer
- Austraalia terjer
- Ameerika Staffordshire'i terjer
- Gordoni setter
- Habekolli
- Ameerika eskimokoer
- Cairni terjer
- Kerry Blue terjer
- Iiri setter
- Norra põdrakoer
- Ahvpinšer
- Siiditerjer
- Kääbuspinšer
- Inglise setter
- Vaaraokoer
- Clumberspanjel
- Norwichi terjer
- Dalmaatsia koer
Neljas kategooria – keskmise nutikusega koerad, kes õpivad uue triki selgeks 25–40 korraga ja kuuletuvad vähemalt 50 protsendil kordadest.
- Iiri pehmekarvaline nisuterjer
- Bedlingtoni terjer
- Siledakarvaline foksterjer
- Käharakarvaline retriiver
- Iiri hundikoer
- Kuvasz
- Austraalia lambakoer
- Saluki
- Soome püstkõrv
- Linnukoer
- Cavalier King Charles spanjel
- Saksa karmikarvaline linnukoer
- Pesukarukoer
- Ameerika veespanjel
- Siberi husky
- Käharakarvaline bichon
- Inglise toyspanjel
- Tiibeti spanjel
- Inglise rebasehagijas
- Saarmakoer
- Ameerika rebasehagijas
- Inglise hurt
- Harjer
- Parson Russelli terjer
- Karmikarvaline grifoon
- West Highlandi terjer
- Havanna bichon
- Šoti hirvekoer
- Bokser
- Taani dogi
- Taksikoer
- Staffordshire'i bullterjer
- Shiba Inu
- Alaska malamuut
- Whippet
- Hiina Shar Pei
- Karmikarvaline foksterjer
- Rodeesia ridgeback
- Ibiza hagijas
- Welshi terjer
- Iiri terjer
- Bostoni terjer
- Akita
Viies kategooria – koerad, kes õpivad uue triki selgeks 40–80 korraga ja kuuletuvad umbes 40 protsendil kordadest.
- Skye terjer
- Norfolki terjer
- Sealyhami terjer
- Mops
- Prantsuse buldog
- Brüsseli grifoon
- Malta koer
- Itaalia hurt
- Hiina harjaskoer
- Dandie Dinmonti terjer
- Vendeeni koer
- Tiibeti terjer
- Jaapani chin
- Lakelandi terjer
- Vana-Inglise lambakoer
- Pürenee mäestikukoer
- Šoti terjer
- Bernhardiin
- Bullterjer
- Väike basset-grifoon
- Vendeeni koer
- Chihuahua
- Lhasa Apso
- Bullmastif
Kuues kategooria – koerad, kes õpivad uue käskluse selgeks enam kui 100 korraga ja kuuletuvad umbes 30 protsendil kordadest.
- Shih-Tzu
- Basset hound
- Mastif
- Hagijas
- Pekingi koer
- Verekoer
- Borzoi ehk Vene hurt
- Tšau-tšau
- Buldog
- Basenji
- Afghanistani hurt
Ent veel kord tuleks rõhutada, et iga tõu puhul on erandeid. Oma raamatus kirjutab Coren näiteks treenerist, kes käis Staffordshire'i bullterjeritega kuulekuse võistlustel ja võitis, kuigi eelpool toodud nimekirjas on see tõug alles neljandas kategoorias.