Meile võib tunduda, et kassid ei tunne kurbust ja leina nii nagu meie, aga see pole päris tõsi. Mõni ekspert on arvamusel, et kassid on tihtilugu kohtadesse rohkem kiindunud kui inimestesse. Loomade käitumise ekspert John Bradshaw ütles, et kassid pole sotsiaalselt nii intelligentsed kui koerad: kassid on kahtlemata targad, aga nad kasutavad oma tarkust peamiselt toidu muretsemisele ja territooriumi kaitsmisele, kirjutab Petful.
Samas leidub ka neid, kes on veendunud, et kassil tekib inimesega eriline side, mida kass oskab väärtustada. Kassid on erinevad ja igaüks neist reageerib omaniku kaotusele isemoodi, ent oleks vale väita, et kass ei hooli sellest, kui omanik ühel päeval ära kaob.
Mõni kass tõmbub pärast omaniku surma teistest eemale ja eelistab üksinda olla. Teine kass käitub pealtnäha normaalselt ja jääb mulje, et midagi pole juhtunud, ent pereliikmed võivad avastada kassi urni juures istumast ning vahel end ka vastu urni hõõrumast.
Kassid kogevad kindlasti omal moel leinaga seonduvaid tundeid, aga kas kass teeb vahet sellel, kas omanik suri või hülgas lihtsalt looma? Seda on raske öelda. Blogija Sarah Hartwell märgib, et inimese kadumine kassi elust jätab kassile kahtlemata oma jälje. Olenevalt sellest, kui kiindunud kass sellesse inimesse oli, võib ta tunda emotsioone, mida meie seostame leinaga.
Kassil võib kuluda aega enne, kui ta emotsionaalselt taastub. Näiteks sissejuhatuse mainitud kass Holly keeldus mõnda aega söömast. Ta oli depressioonis ega saanud aru, miks ta pidi elukohta vahetama. Kass leinas ainsat inimest, kel oli tema jaoks mingi tähendus: ta oli kaheksanädalane, kui enda omaniku juurde kolis. Uue perenaise sõnul andis Holly aga lõpuks alla, kuna kõht oli tühjaks läinud, ja kui perenaine kassile pea peale musi tegi, hakkas kiisu kõvasti nurru lööma.