Loomaarst selgitab, kuidas hoolitseda eaka koera tervise eest

FOTO: SCANPIX

Üleskutsele saata küsimus loomaarstile reageeris lugeja, kes on mures 13-aastase terjeri pärast.

Lugeja sõnul on koer muidu üsna kõbus, kuid viimasel ajal on lemmik hakanud õhtuti oksendama. Seoses sellega soovis lugeja teada, kuidas peaks eaka koera tervise eest hoolitsema ja milliseid uuringuid võiks lasta loomakliinikus teha?

PetCity Loomakliiniku peaarst dr Heli Säre vastab, et lemmikloomade elu kulgeb intensiivsemas tempos kui inimese oma. Ühe aastaga toimub nende elus suuremaid muutusi, kui omanikele võib tunduda. Kuna lemmiklooma vananemise protsess toimub meie silme all, siis sageli jäävad muutused inimestele märkamatuks. Üldiselt on nii, et mida suuremõõdulisem on koer, seda kiiremini ta vananeb. Suurekasvulistel koertel esineb vananemise märke juba pärast viiendat eluaastat, väikeseid koeri peetakse eakateks pärast kümnenda eluaasta täitumist. Nende parameetrite järgi on terjer 13-aastasena kindlasti seenior ning vajaks elustiilis vajalikke muudatusi. 

Haigustunnuste märkamine

Kui omanik märkab haigustunnuseid – näiteks oksendamine –, võib see viidata tõsistele muutustele koera organismis (neeruhaigused, maksahaigused, kilpnäärme haigused jt), mis vajavad kindlasti täiendavaid uuringuid ja ravi. Oksendamisega kaotab loom palju vedelikku, mineraalaineid ning kiiresti võib kujuneda vedelikupuudusest nõrkus ja eluohtlik veetustumine – selliste nähtude puhul on vedelikuteraapia hädavajalik.

Kõhulahtisus on haigustunnus, mida nõrgenenud seedetraktiga loomadel sageli ette tuleb. Kuna vanematel loomadel on organismi vedeliku protsent vähenenud, kurnab kõhulahtisus vana looma väga kiiresti, mistõttu oleks vana loomaga vaja kõhulahtisuse korral abi saamiseks kiiresti loomaarsti poole pöörduda. 

Tervisekontroll loomakliinikus

Vähemalt korra aastas võiks käia kliinikus tervisekontrollis ka omaniku arvates päris terve koeraga, eakama lemmikuga isegi kaks korda aastas (nt PetCity Loomakliinikus on esmane tervisekontroll alati tasuta). 

Mis tervisekontrolli käigus tehakse? Esiteks uurib loomaarst loomaomanikult infot lemmiku käitumise ja elustiili kohta, loomaarst katsub lemmiku põhjalikult läbi, ninaotsast sabani kõikvõimalike ebanormaalsuste avastamiseks. Loomaarst hindab looma elutalitluse näitajaid (pulss, hingamissagedus, kehatemperatuur), märgib üles täpse kehakaalu, kontrollib kõrvu, silmi ja hambaid, palpeerib üle kogu looma keha, otsides märke kasvajatest, paistetustest ja nahavigastustest ning kuulab stetoskoobiga looma südant ja kopse. Mida varem loomaarst diagnoosib haiguse, seda suurem on tõenäosus, et haigust saab ravida või selle kulgu pidurdada. 

Vana lemmiku veterinaarprogramm on loomaarstidel välja töötatud selle jaoks, et tagada lemmiklooma elukvaliteet võimalikult pikalt ja pidurdada vanusest tingitud haiguste kulgu. Varajane haiguse diagnoosimine on võimalik analüüside abil. Seetõttu on ülimalt soovitatav teha eakale lemmikule vähemalt kord aastas põhjalik vereanalüüs – sellest saab loomaarst palju infot lemmiku seisundist: millised on maksa- ja neerunäitajad, ega pole põletikulisi protsesse, viiteid kasvajatele, milline on immuunsuse tase jne. Vereanalüüsiga saab diagnoosida organite funktsiooni langust enne märgatavate haigustunnuste teket.

Eaka koera toitumine

Vanemas eas tuleb korrigeerida koera toitumist: eaka looma organism vajab vähem rasva, aga rohkem proteiini, et säiliks lihasmass. Kuna sageli on eaka looma liikumine vähenenud, siis on oht ülekaalu tekkeks. Vanadel loomadel on aeglustunud seedimine. Sageli on tarvis kuivade krõbinate söömiselt üle minna pehme toidu peale – spetsiaalsed koeratoidud või kvaliteetne kodutoit – konserveeritud liha, liha ja organid, keedetud köögiviljad. Koera menüüsse võiks lisada asendamatuid aminohappeid ja probiootikume. 

Meie hämaras kliimavöötmes on soovitav anda ka koertele-kassidele igapäevaselt D3 vitamiini, kui ei kasutata spetsiaalset seenioritele toodetud tasakaalustatud kvaliteetset loomatoitu. 

Eaga kaasnevad muutused

Hoolt vajavad eaka lemmiku hambad – lemmiku hambaid võiks regulaarselt harjata pehme hambaharjaga ning lemmikloomale mõeldud hambapastaga. Sel moel saab eemaldada hambakattu ning vältida hambakivi teket. Juba tekkinud hambakivi tuleks eemaldada kliinikus ning pärast seda võiks kasutada näiteks spetsiaalseid maiuseid, pulbrit, hammaste tablette – neis sisalduvad aktiivsed toimeained ei lase hambakatul koguneda ning pehmendavad ka tekkivat hambakivi, võimaldades selle harjamisega eemaldada.

Vanemas eas vajavad hoolt ka liigesed. Eakas lemmik vajab mõõdukas tempos liikumist ja vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamist: sedasi püsib lemmik pikemalt toonuses, elujõulise ja rõõmsana. Eaka looma ase peab olema spetsiaalselt valitud, et see oleks pehme ja tagaks kvaliteetse puhkeaja. Niiskete ja tuuliste ilmadega on meie kliimas igati mõistlik kasutada lemmikloomal selga ja liigeseid katvat kehakatet.

Aastas korra või paar soovitame teha liigeseid toetava ravikuuri kondroitiini-glükosamiini toidulisanditega. Samuti on kasulik sügistalvisel perioodil anda lemmikule oomega rasvhapetega rikastatud õli, toetamaks lisaks liigestele ka nägemist, närvisüsteemi, turgutamaks naha ja karvkatte seisundit. Liigestele ja jäigaks muutuvatele lihastele on abiks füsioteraapia protseduurid – massaaž, laserteraapia, akupunktuur.

Eakal lemmikul tekivad ka muutused käitumises – ta tahab rohkem magada, uitab justkui sihitult ringi, komistab mööbli ja takistuste otsa, vahib tühjal pilgul seina, ei tunne ära tuttavaid inimesi ja loomi, vahel haugub justkui niisama, väldib kontakti ja silitamist. Kõik need viitavad aju vananemisega kaasnevatele kognitiivsetele düsfunktsioonidele. Nende vananemisprotsesside aeglustamiseks soovitatakse kasutada unikaalse loodusliku koostisega toidulisandeid, mida saab küsida hästivarustatud loomakliinikutest. Käitumise muutused võivad olla ka tingitud valust, mis võib sagedasti kaasneda näiteks liigeste või hammaste probleemidega.

On teada, et vananedes organismi immuunsus nõrgeneb, seega on haigustekitajatega võitlus nõrgenenud, kergemini võib tekkida kasvajatega seotud haigusi, aga ka nakkushaigusi. Seetõttu on vajalik konsulteerida loomaarstiga, et valida korrektne vaktsineerimisplaan vastavalt individuaalsele füüsilisele staatusele ja seisukorrale. 

Populaarne