Suitsetajad seavad lemmiklooma suurde ohtu

Foto: SCANPIX

USA toidu- ja ravimiamet hoiatab, et passiivne suitsetamine seab ohtu nii inimeste kui ka lemmikloomade tervise. 

«Kui 58 miljonit mittesuitsetavat täiskasvanut ja last puutuvad kokku passiivse suitsetamisega, siis kujutage vaid ette, kui palju on lemmikloomi, kes peavad sigaretisuitsu sisse hingama,» sõnas ametiga koostööd tegev veterinaar dr Carmela Stamper. USA toidu- ja ravimiameti hinnangul ohustavad lemmikloomi ka sigaretisuitsu jäänused, mis ladestuvad nahale, riietele, vaibale, mööblile ja muudele pindadele, kirjutab Wed MD.

«Lapsed, koerad ja kassid veedavad palju aega põrandal, kus on ka sigaretisuitsu jäänused. Sealt satuvad need loomade karvkattele,» märkis dr Stamper. Kassid ja koerad teatavasti lakuvad oma karva, mistõttu satub nende organismi veelgi enam suitsujäänuseid. 

Dr Stamper sõnas, et mõne koeratõu puhul on nina- ja kopsuvähi tekkerisk eriti kõrge. See, kuidas sigaretisuits koerale mõjub, sõltub koera koonu pikkusest, selgitas ta.

Veterinaar Triin Abel selgitas, et uuringud on näidanud, et pikakoonulistel koertel on suurem risk haigestuda nina limaskesta ja kõrvaurgete kasvajatesse, kuna neil on nina limaskesta rohkem ja seega kokkupuutepind mürkainetega suurem. Lühikoonulistel aga on diagnoositud rohkem kopsupatoloogiaid, kuna õhk koos saasteainetega satub kiiremini läbi ülemiste hingamisteede kopsudesse.

Peamiselt uuritud USAs

Seda, kuidas sigaretisuits lemmikloomi mõjutab, on peamiselt uuritud USA ülikoolides ja teadusasutustes. Dr Abeli sõnul on tehtud katseid, milles on võrreldud suitsetajate ja mittesuitsetajate kodus elavaid loomi. Katsetega on kindlaks tehtud, et teatud vähiliike, allergiaid, naha- ja silmaprobleeme ning hingamisteede haigusi esineb suitsetajate kodudes elavatel lemmikutel tihemini. 

«Kassidel on leitud kaks-kolm korda tihedamini suuõõnevähki ja pahaloomulist lümfoomi. Suitsetamisel tekkivad jääkained ladestuvad kassi karvastikule, kust loom selle sisse lakub. Sellega mitmekordistub vähki tekitavate ainete sisaldus kassi suu limaskestal,» tõi dr Abel näiteks.  

Sigaretisuits mõjutab ka linde, kuna nende hingamissüsteem on igasuguse õhusaaste suhtes ülitundlik. Suitsu sissehingamine võib lindudel tekitada kopsupõletikku ja -vähki. Samuti silma-, naha-, südame- ja paljunemisprobleeme.

Lisaks sigaretisuitsu sissehingamisele võivad inimesega koos elavad lemmikloomad ja -linnud süüa ja alla neelata toksiine sisaldavaid suitsukonisid ja sigarette; juua konisid või sigarette sisaldavat vett, milles võib olla suur nikotiinikontsentratsioon; nad hingavad sisse tubakasuitsu ja võivad süüa või närida nikotiiniplaastreid ning närimiskummi. Dr Abeli sõnul võib see põhjustada loomadel hingamisprobleeme ja astmalaadset seisundit, suurenenud süljeeritust, kõhulahtisust, oksendamist, südameprobleeme, hingamisraskusi, kasvajate teket, ka surma nikotiinimürgistuse läbi. 

«Kuna enamik tubakasuitsu tekitatud haigusi vajab tekkimiseks aega, siis on raske panna inimesi uskuma, et nad võivad oma pereliikmele ise haigust põhjustada või selle tekkimist soodustada,» sõnas dr Abel. «Oluline on märkida, et meiega koos elavad loomad peavad kannatama kõiki meie pahesid. Kuna nende ainevahetus on kiirem, kulgevad kõik protsessid nende kehas kiiremini ja ka kahjulikud mõjud annavad tulemustest kiiremini märku. Paraku ei saa loomad ise nende vältimiseks midagi ette võtta.»