/nginx/o/2016/12/25/6203727t1h8bcb.jpg)
/nginx/o/2017/01/17/6256735t1he9ec.jpg)
«Mul on kaks emast merisiga ja nad ei saa kahjuks omavahel läbi. Mida rohkem ma neid kokku panen, seda rohkem nad üksteisele haiget teevad. Miks see nii on ja kas saan seda kuidagi peatada?» kirjutas meile murelik lugeja.
Loomaarst selgitab, miks mõned merisead omavahel läbi ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Billy loomakliiniku veterinaar Silvia Maarja Selirand selgitab, et kõik merisead ei saagi omavahel läbi. Ka merisigade seas on tegelasi, kelle «ego» on väga suur ja kui kaks sellist kokku satuvad, siis kaklevad nad pidevalt, kusjuures pole tähtsust, kas loomad on emased või isased. Võib juhtuda, et üks loomadest hakkab teise karvu närima – see on ilmselt domineerimise näitamiseks.
«Uut merisiga ei tohiks kunagi lihtsalt vana olija puuri panna, sest siis on ta võõrale territooriumile tungija,» ütles Selirand. Esmased tutvumised peaksid tema sõnul toimuma mõlemale võõral ehk neutraalsel territooriumil. Kui seal saavad merisead omavahel hästi läbi, siis võib nad koos uude ja suurde puuri panna, aga ka seal peaks mõlemal loomal eraldi pesa olema. Ka toidu jagamisel võib tülisid tekkida, mistõttu võiks merisigadel olla ka eraldi sööginurgad.
Vahel võib aga juhtuda, et loomad ei hakkagi omavahel läbi saama. Sellisel juhul soovitab Selirand hoida neid eraldi puurides ja mõlema loomaga palju tegeleda.
Hea lugeja, kui sinulgi on mõni küsimus, millele võiks loomaarst, treener või muu spetsialist vastata, saada oma küsimus aadressil kerti.kulper@postimees.ee ja leiame su küsimusele vastuse.