Kuidas erinevad loomad külmaga toime tulevad?

Polaarrebane. Foto: Theo Allof/picture alliance / moodboard / Scanpix

Kui väljas läheb külmemaks, tõmbad ilmselt sooja mantli selga ja paned mütsi pähe. Toas kaitseb sind jaheduse eest mõnus tekk või kaminasoojus. Loomadel aga sellist luksust pole, nemad peavad külmaga ise toime tulema.

Inimene saab külma ilma eest tuppa varju minna ega pea käreda pakasega üldse õues käima, aga paljud loomad peavad toime tulema igasugustes ilmastikutingimustes. National Geographic tõi välja mõned viisid, kuidas loomad end külma eest kaitsevad.

Talveks paksem kasukas

Mõnel loomal, sealhulgas näiteks Arktika muskusveisel, tekib talve saabudes kihiline «kasukas»: peamise karvkatte all on ka aluskarv, mis kaitseb loomi miinuskraadide eest. Valgesaba hirved kasvatavad enne talve paksema kasuka ja mõnel neist muutub karvkate lausa heledamaks, et nad ei paistaks lume seest nii hästi silma.

Ka polaarrebase, jänese ja kärbi karvkate muutuvad talvel heledamaks. Arktika loomadest pajatava raamatu autor Sharon Chester selgitas, et selline kaitsev kasukas on tõhus juhul, kui lumi on maas pikemat aega. Kui lumi sajab maha tavapärasest hiljem ja sulab varem, siis on loomad suuremas ohus. Kliimasoojenemise tõttu on seda juba juhtunud ja teadlased on täheldanud, et valgete Ameerika jäneste elu on suuremas ohus, kui nende karvkate ei sobi kokku ümbritseva keskkonnaga. 

Rõõmsad jalakesed

Flamingodega võib ju meenuda pigem troopiline kliima, kuid leidub neid flamingosid, kes teevad oma kodu mägijärvede juurde, mis vahel ka kinni jäätuvad. Selleks, et nende peenikesed jalakesed oleksid soojas, toimib nende lindude vereringe n-ö vastuvoolu. Sharon Chester sõnas, et flamingode kehapiirkonnas paiknev veri soojendab jalgadest tulevat verd ja nii see ringlus muudkui käib. Sama toimub Chesteri sõnul ka pingviinide puhul.

Talveks teravam nägemine

Põhjapõdrad on ilmselt ühed jõulude ja talve sümbolid. 2011. aastal tehtud uuring näitas, et põhjapõdrad on suutelised muutma oma silmavärvi ja -struktuuri vastavalt Artika aastaaegadele, kus suvine pidev päikesevalgus asendub talvel 24 tundi kestva pimedusega. Teisisõnu on põhjapõdrad suutelised oma silmi muutma nii, et suvel paremini toime tulla valgusega ja talvel pimedusega.

Talveks jäässe

Lisaks eelpool mainitud loomadele elab USAs ka üks konnaliik, kes sõna otseses mõttes läheb talvel jäässe. Lithobates sylvaticus, kelle ingliskeelset nime võiks tõlkida kui «puidukonn», kükitab talve saabudes lehtede hunnikus ja läheb koos maapinnaga jäässe. Kui ilmad taas soojemaks muutuvad, sulab konn üles ja jätkab oma tegemisi. 

Sama suudavad teha ka mõned sisalikud, kilpkonnad, putukad ja isegi üks imetaja: Arktika koopaoraval võib talveune ajal kehatemperatuur langeda miinuskraadidesse.