/nginx/o/2016/12/25/6203727t1h8bcb.jpg)
/nginx/o/2017/01/03/6222941t1hed33.jpg)
Iga kassiomanik teab, kui armsalt oskavad kiisud nurru lüüa. Aga kuidas on lugu nende suurte ja metsikute sugulastega? Kas näiteks lõvid ja tiigid ka nurruvad?
Kas suured kaslased ka nurruvad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inari Leiman Tallinna loomaaia loodushariduse osakonnast selgitas, et suured kaslased, keda kutsutakse ka pantriteks (lõvi, tiiger, leopard, jaaguar), ei nurru ehk ei häälitse katkematult sisse- ja väljahingamisel. Suured kaslased hoopis urahtavad, puristavad, möirgavad.
Häälitsemisel mängib olulist rolli keeleluu. Kassidel on see luustunud, pantritel aga luustumata, kõhreline, painduv. Koos veniva kõõlusega moodustab keeleluu pantritel heli tekitava käigu ja mida rohkem kõõlus venib, seda sügavam ja madalam on möire.
Leiman lisas, et nurrumise mehhanism pole tänaseni päris täpselt teada. On olnud erinevaid teooriaid, aga nüüd arvatakse, et nurrumine saab alguse kesknärvisüsteemist, kust tulevad käsklused panevad kassi hääleaparaadi rütmiliselt võnkuma. Kassi ajus on justkui kell, mis saadab hääleaparaadi lihastele korrapäraseid närvisignaale, mispeale nood mitu korda sekundis sulgevad ja avavad hääleläbikäigu. Kass võib näuguda ja nurruda samaaegselt, ei saa aga möirata.
«Evolutsioonilises mõttes on kassid kõrgemalt arenenud ja enam spetsialiseerunud kui pantrid,» sõnas Leiman. Süstemaatikud aeg-ajalt vaidlevad, kuid keskeltläbi on erinevaid kaslaseliike 40, perekondi Andrei Miljutini 2015. aasta raamatu «Maailma imetajate mitmekesisus» andmetel 14. Nii et erandeid nende hulgas leidub. Näiteks lumeleopard (keeleluu luustumata), kes ei nurru ega möirga, gepardid (keeleluu luustunud), kes suhtlevad kõrgetooniliste piuksatuste ja madalate purinate abil, puumad (luustunud keeleluu), kes oma suurusele vaatamata kuuluvad väikeste kaslaste hulka ja nurruvad jne.