Võib-olla olete neid kasse näinud: nad on üsna lühikese, ent krussis karvaga ja näevad välja veidi ebamaised. Need kassid on Devon Rexi tõugu ja Eesti kassisõprade seas koguvad need kiisud üha enam populaarsust.
Ebamaise välimusega muinasjutukass
2. jaanuar 2017, 17:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivika Kolk on devoneid aretanud juba kümme aastat ja ta on Eesti staažikaim kasvataja. Tema sõnul on selles kassis peidus justkui killuke kassi, killuke koera ja natukene ka ahvi: nad on mängulised, aktiivsed, jutukad ja armastavad inimesi. «Devonid on head hüppajad ja ronijad, armastavad turnida kõrgustesse ning pugeda ka kõige väiksematesse kohtadesse, kuhu nad mahuvad,» kirjeldas Kolk. Devon Rexi tõugu kassid on meeletult soojalembesed ja neile meeldib magada näiteks televiisori peal, radiaatoril, aga ka pesukorvis, kappides jm.
«Paljud devonid valivad peres välja oma lemmikinimese, kellele läbi elu armastust pühendada. Nad naudivad seltskonda ja püüavad paljusid tegevusi koos inimestega teha,» näitlikustas Kolk. Devonite inimeselembusele viitab seegi, et nad käivad alati omaniku kannul ja armastavad magada kaela lähedal või istuda õlal. Kuigi need kassid on üsna jutukad, pole nad õnneks eriti valjuhäälsed.
Kui võrrelda devoneid teiste kassidega, siis esimese asjana hakkab kindlasti silma see, et nad on välimuselt veidi omamoodi. Kolk rääkis, et devoneid on tihtilugu kutsutud erinevate muinasjutu- ja fantaasiategelaste järgi, neid on nimetatud haldjakassideks, tulnukateks, päkapikukassideks jne. «Tänu oma ebatavaliselt suurtele ja madalal asetsevatele kõrvadele mõjuvad nad kui muinasjututegelased. Neil on lühike nina, mis on tihti kergelt üles pööratud. Ka vurrud on neil lühikesed ja jätavad mulje, justkui oleks murdunud. Kehaehituse poolest on nad kerged ja sihvakad, jalad on pikad ja tugevad. Karvkate on lokkis, mõnel vähem, mõnel rohkem,» iseloomustas Kolk.
Devonid on ka väga intelligentsed ja neile on võimalik õpetada mitmeid trikke, rihma otsas jalutamist, asjade toomise mänge jne. Ent nutikad kassid kipuvad vahel ka ulakad olema ja võivad erinevaid pättusi korda saata (nt võtavad salaja omaniku asju ja veavad neid mööda elamist laiali, teevad kapiuksi lahti, varastavad toitu jne).
Veel üks oluline asi, mille poolest devonid paljudest teistest kassidest erinevad, on see, et neid peetakse allergiavabadeks kassideks. Ivika Kolk selgitas, et devonitel on selline karvatüüp, mis sobib neile, kel on kassiallergia ja lisaks sellele on devonite süljes vähem allergiat tekitavat proteiini.
Millega tuleks arvestada?
Kui kellelgi peaks devonite vastu huvi tekkima, siis tuleks esiteks hoolikalt läbi mõelda see, kui palju on looma jaoks aega. Kolk rääkis, et devon pole kindlasti üksiku inimese kass. Kui inimene on pikalt tööl, siis tuleks pigem võtta kaks kassi või peaks olema kodus mõni muu loom kassile seltsiks. «Devon tahab suhelda ja armastab lähedust, ta pole kindlasti diivanikaunistus, kes omaette toanurgas magab. Ta sobib hästi aktiivsele inimesele, kuna talub stressi ja ka pidevat reisimist,» lausus Kolk.
Devonite eluiga on üldiselt pikk ja terviseprobleeme esineb neil kasvataja sõnul minimaalselt. Karvkatte eest eraldi hoolitsema ei pea, aeg-ajalt oleks vaja ainult silmi ja kõrvu puhastada. Devonite eripäraks on see, et karvkate ei kaitse neid külma ja tuule eest, mistõttu talveperioodil ei tasu kassiga õue minna. Kui on vaja kuskile sõita, tuleks transpordipuuri panna tekk, katta puur kinni või tõmmata kassile väike kampsun selga.
Teiste kasside, muude loomade ja lastega saavad devonid väga hästi läbi. Nagu eelnevalt mainitud, armastavad nad seltskonda ja neile meeldib, kui keegi nendega tegeleb. «Meie vanemal koeral oli näiteks oma kass,» jutustas Kolk. «Kolmenädalane kassipoeg ronis oma pesast välja koera kaissu ja jäi sinna terveks eluks.» Tavaliselt peetakse devoneid kahekaupa ja need, kel juba üks on kodus olemas, võtavad suure tõenäosusega mingi hetk teisegi. Ivika Kolk ütles, et devonid on kannatlikud ja taluvad seda, kui väiksed lapsed neid sülle võtavad ning väntsutavad. «Näiteks üks väike tüdruk pani kaks devonit pesukorvi ja ütles, et nüüd lähete pessu. Kassid istusid rahulikult koos korvis ja ootasid, et mis edasi saab,» rääkis Kolk. Veel meenus talle kord, kui kaks last ajasid devonit harjaga taga ja siis jooksid ise kassi eest ära, kuna kass hakkas neid taga ajama. «Minule kui kasvatajale meeldivadki just lastega pered, kuna siis on kindel, et kassiga tegeletakse ja mängitakse,» nentis ta.
Devon Rexid Eestis
Ivika Kolk kinnitas, et Eestis on devonite populaarsus järjest kasvav. «Nad on lahenduseks allergikutele, kelle valikud looma võtmisel on üsna piiratud,» tõi ta näiteks. Kuna Eestis on neid kiisusid üha rohkem, siis puutuvad inimesed nendega ka järjest enam kokku ja sageli just isikliku kokkupuute tulemusel tekibki soov endalegi see omapärane kass võtta.
Kolk tunnistas, et tema oli varem täielik koerainimene, kuid selle kassi eksootiline välimus sundis teda minema kassipoega vaatama. «See oli armumine esimesest silmapilgust,» tõdes naine.
Kati Kagol on kodus Devon Rexi tõugu kass Lars ja ta kinnitas, et tegemist on väga seltsiva ning julge kiisuga. «Kui keegi külla tuleb, siis ei poe kass peitu, vaid tuleb uudistama. Nuusutab ja ronib sülle, aga kui miski ei meeldi, siis võib ka hammustada,» rääkis ta. Kago sõnul on Lars väga häälekas tegelane, näiteks kutsumise peale kimab kass «karjudes» kohale. «Võin öelda, et devonid on targad, minu kass õppis näiteks kasutama inimestele mõeldud tualetti. Meie jaoks on see väga mugav!» lisas ta.
Kago sõnul otsustasid nemad just devoni kasuks seetõttu, et nii tal kui ta mehel on kassiallergia, mistõttu «tavalist» kassi nad võtta ei saa. «Devon sobib meile ja kõige parem on see, et ta ei aja karva. Kunagi tahaks ühe devoni veel võtta.»
Rohkem infot Devon Rexide kohta leiab Masterpiece kasvanduse kodulehelt.