/nginx/o/2017/01/02/6221493t1h0339.jpg)
Eelmisel nädalal avaldas Londoni zooloogiaühendus raporti, millest selgus, et gepardid on väljasuremise ohus. Ühenduse andmetel elab praegu looduses 7100 gepardit, mida on poole vähem kui 1975. aastal. Arvatakse, et see number võib järgneva 15 aasta jooksul väheneda veel 53 protsendi võrra.
Raporti üks juhtivatest autoritest, dr Sarah Durant, sõnas, et mõnes riigis võivad gepardid 2017. aastal täielikult välja surra. Dr Durant ütles Telegraphile antud intervjuus, et tema hinnangul võivad välja surra Nigeri ja Zimbabwe gepardid, ohus on ka Iraani gepardid.
Kui geparditel on kasvõi väike lootus alanud aasta üle elada, siis on neid loomi, kellel ei pruugi nii hästi minna. Oktoobris avaldati Londoni zooloogiaühenduse ja maailma looduse fondi poolt tehtud uuring, millest selgus, et planeedil Maa elavate loomade hulk võib 2020. aastaks langeda kahe kolmandiku võrra. Aastatel 1970-2012 langes loomade hulk koguni 58 protsenti. Põhjuseks on jahipidamine, looduse saastamine ja loomade elupaikade hävitamine.
/nginx/o/2017/01/02/6221505t1hb1d7.jpg)
Väljasuremise ohus on näiteks põhja valge-ninasarvikud. Neid on alles vaid kolm tükki ja nad elavad Keenias asuvas looduspargis, kus nad on 24-tunnise valve all. Ninasarvikud – kaks emast ja üks isane – toimetati Tšehhi loomaaiast Keeniasse 2009. aastal. 1960. aastatel oli maailmas enam kui 2000 põhja valge-ninasarvikut, ent salaküttide tõhusa tegutsemise tõttu on nende arv oluliselt langenud. Ainsalt elusolevalt isaselt põhja valge-ninasarvikult on sarv eemaldatud, et ta salaküttides huvi ei ärataks. Siiani pole õnnestunud ärgitada alles jäänud kolme ninasarvikut omavahel paarituma.
Ekspertide hinnangul võivad maailmast peagi kaduda ka soomusloomad, kes toituvad sipelgatest ja kelle liha on Aasia turgudel kõrges hinnas. Prints William tõdes ühes kõnes, et soomusloomad võivad välja surra veel enne, kui enamik meist on sellest loomast üldse midagi kuulnud.
/nginx/o/2017/01/02/6221503t1h1d6b.jpg)
Ka maailma väikseim delfiiniline, California pringel, võib sel aastal välja surra. Neid on looduses alles kõigest 60 tükki – alates 1997. aastast on nende hulk vähenenud lausa 92 protsendi võrra.
Suured ahvlased pole samuti kaitstud: kardetakse, et mägigorilla, rannikugorilla, Borneo orangutan ja Sumatra orangutan võivad sel aastal maailmast kaduda. Mägigorillad on maailma suurimad primaadid ja nende arv on viimase 20 aastaga langenud 70 protsenti.
Hiidpandad on ühed vähestest loomadest, kelle olukord on veidi paranenud: nad pole enam väljasuremise ohus, kuid on endiselt «haavatavad». Tänu looduskaitsjate tööle on Hiinas hiidpandade arv veidi tõusnud. Viimastel andmetel peaks neid olema 2060 tükki, kuid see arv võib kliimamuutuste tõttu taas langema hakata. Teadlaste hinnangul võib 80 aasta jooksul kolmandik hiidpandade lemmiktoidust, bambusest, kaduda ja seda jääb kasvama vaid vähestesse kohtadesse.